Energia. Keskkond. Lahendused.

Tasuta e-raamat globaalse soojenemise kohta (eesti keeles)

2009-02-03T21:35:00.002+02:00

Esimene eestikeelne raamat globaalse soojenemise ja kliimamuutuste kohta nüüd saadaval e-raamatuna. Vaata täpsemalt ajugümnastika blogist.

www.kristjanvelbri.com

2009-01-24T21:44:00.004+02:00

Nagu te ilmselt juba märgnud olete, siis ei ole ma oma keskkonnablogidesse tükk aega midagi kirjutanud. Põhjuseid on palju ning ma ei hakka neid siin lahkama kuid kõigil, kes soovivad minu artiklite ja arutlustega edaspidigi kursis olla, leiavad mu neilt kahelt lehelt:
Stuck on Wall Street (inglise keeles)
Ajugümnastika (eesti keeles)

Energiatoodang aastal 2028

2008-08-22T14:07:00.003+03:00

Viimase poole aasta jooksul on nafta ja naftatoodete hinnad kerkinud enneolematutesse kõrgustesse. Mitte kuidagi ei saa hinnatõusus süüdistada ainult dollari nõrkust, sest tõusnud on ka teiste energiaallikate hinnad. Ja kindlasti ei saa tähelepanuta jätta fakti, et mullu kasvas nõudlus nafta järele miljon barrelit päevas. Selle aasta kevadkuude jooksul ületas nõudlus pakkumise, mis turumajanduses toimib hindade kergitajana. Suve jooksul on naftašeigid tootmist suurendanud, mille otsene tagajärg on näha langevates hindades. Ei pea just naftatööstuse palgaline olema, mõistmaks, et hiljutine hinnalangus on vaid lühiajaline korrektsioon.
Artikkel jätkub siin.

Taastuvenergia PODCAST

2008-08-07T17:36:00.003+03:00

Iga nädal annab Stephen Lacey podcasti vahendusel ülevaate taastuvenergiasektoris toimuvast. Kuigi saadet toodetakse Ameeria Ühendriikides, on see rahvusvahelise haardega. See on suurepärane võimalus hoida ennast kursis maailmas toimuvaga. Podcasti nimi on Inside Renewable Energy, mis on igati sobiv arvestades saates esinevate inimeste tausta. Podcast ilmub korra nädalas ning seda on võimalik kuulata nii otse kui ka hilisemaks kuulamiseks alla laadida. Kuulajatel on võimalus kommenteerida ja saatejuhiga otse ühendust võtta. Saade on loomulikult inglise keeles. Podcastideni jõudmiseks kliki alloleval pildil.

Loodussäästlikud alternatiivid – päikese soojusenergia

2008-08-06T11:29:00.005+03:00

Alternatiivenergia kontekstis viitab termin päikeseenergia energia tootmisele kasutades selleks päikesevalgust. Päikeseenergiat on taimede ja viljade kasvatamiseks kasvuhoonetes juba aastasadu kasutatud, mimikeerides sellega Maa kasvuhooneefekti. Tänapäevased päikesekiirgusest energia tootmise tehnoloogiad on väga erineva keerukusastmega, alates lihtsatest peegelsüsteemidest kuni nanotehnoloogia abil toodetud imeõhukeste ja painduvate fotokeemiliste päikesepatareideni välja. Vastavalt sellele, kuidas tehnoloogia areneb, tuleb iga aasta välja uusi, veelgi efektiivsemaid ja odavamaid lahendusi, mis üheskoos päikeseenergia tohutu potensiaaliga võivad meie homset päeva tundmatuseni muuta.

Soojusenergia vs. elektrienergia

Tänase päevani domineerib päikeseenergiast kasutatava energia tootmises päikese soojusenergia (ingl.k. solar thermal energy). Soojuskollektorid, erinevalt päikesepatareidest ehk päikesepaneelidest, mis muudavad valguseneriga otse elektriks (photovoltaic cell), toodavad kas soojust või elektrit, kuid sedagi läbi ülekandeaine soojendamise. Ameerika Ühendriikide Energiainformatsiooni Agentuur jaotab Päikese soojusenergia vastavalt töötemperatuurile kolme kategooriasse:

Madala temperatuuriga kollektorid, mis on mõeldud peamiselt basseinide soojendamiseks (pildil).

Ameerika Ühendriikides müüdi 2006. aastal kahe miljoni ruutmeetri
jagu soojusenergiakollektoreid. Madala töötemperatuuriga kollektorid
moodustasid sellest 1,5 miljonit ruutmeetrit. [1] Peamiselt basseinide soojendamiseks mõeldud kollektorite soojusvahetuses kasutatakse olenevalt tüübist kas vett või õhku.

Madala töötemperatuuriga kollektoreid kasutatakse ka majade sisetemperatuuri reguleerimiseks. Selleks kasutatakse mitmeid erinevaid tehnikaid, kuid eesmärk on neil üks – kasutada päeva jooksul kogunenud päikesesoojust maja ühtlase temperatuuri säilitamiseks öösel.

Eesti tingimustes, kus ehitusbuumi järgselt on järele jäänud palju vanu radiaatoreid, on kõige lihtsam moodus soojuseneriga kogumiseks nende radiaatorite mustaks värvimine ja katusele (või mujale mittevarjulisse kohta) paigutamine. Muidugi tuleb radiaator veega täita ja see kuidagi basseini või majaga ka ühendada, et kogunevat soojusenergiat kuidagi ära kasutada.

Keskmise temperatuuriga kollektorid, mida kasutatakse enamasti vee soojendamiseks eramajades ja väikefirmades.

Keskmise töötemperatuuriga (mõnisada kraadi Celsiuse järgi) päikesekollektoreid kasutatakse soojema kliimaga maades peamiselt toidu valmistamiseks. Peegli abil suunatakse valgus ühte punkti, kus see soojendab toru sees olevat vett. Vesi saavutab kõrge temperatuuri ning muutub veeauruks, mida kasutatakse toidu valmistamisel.

Peeglid võivad olla lamedad, kumerad, või kausi kujuga. Sellisid ja muid küpsetamiseks mõeldud valguskollektoreid nimetatakse inglise keeles solar cooker’iteks, nende töötemperatuur varieerub vastavalt mudelile. Keskmine töötemperatuur on umbes 200 - 350° ringis, kuid mõne mudeli abil võib saavutada isegi 450 - 600°.[2] Niinimetatud „päikeseahjud” on eriti populaarsed Indias, kus asub ka maailma suurim Scheffleri disaini järgi ehitatud „päikeseahi” (pildil). Viimane võimaldab ühe päeva jooksul 35 000 eine valmistamist. [3]

Kõrge temperatuuriga kollektorid, mida kasutatakse tööstuslikul tasemel elektri tootmiseks. Kõrge temperatuur saavutatakse päikeseenergia kontsentreerimisega läätsede või peeglite abil.

Aastaid on kõige odavam viis päikesevalgusest elektri tootmiseks tööstuslikul tasemel olnud kontsentreeritud päikeseenergia (concentrated solar power – CSP). Et päikesepaneelid on suhteliselt kallid ning vajavad hooldamist, on insenerid välja mõelnud palju odavama lahenduse. Nagu nimigi reedab, on võtmeks valguse kontsentreerimine. Seda tehakse peeglite ja läätsede abil, suunates valguse ühte punkti ning soojendades koondepunktis olevat vedelikku (milleks võib olla nii vesi kui ka sünteetilised õlid) või salpeetrit (40-60%). Ained, mida soojendatatakse, panevad kas otseselt või soojusülekande teel tööle auru- või gaasiturbiinid. Kehtib seaduspärasus – mida kõrgem temperatuur, seda suurem efektiivsus. Auruturbiinid on efektiivsed kuni 600° C, saavutades kuni 41% efektiivsuse. Üle selle temperatuuri muutuvad efektiivseks gaasiturbiinid. Veel kõrgema temperatuuri juures (üle 1100° C) on kõige efektiivsem kasutada soolasid.

Paraboolpeeglid

Parabooli-kujulised valguskollektorid suunavad nendele langeva valguse peegli kohal asuvale torule, mis on täidetud (soojus)ülekandevedeliku või mõne muu ainega. Tavaliselt on selleks mõni sünteetiline õli või hermetiseeritud (ehk rõhu all olev) veeaur. Ülekandevedelik või -aine paneb tööle soojusmasina. Parabooli kuju võimaldab päikesevalgust terve päeva jooksul koguda, muutma peab vaid peegli kaldenurka (vastavalt Päikese liikumisele mööda horisonti). Seevastu taldriku- või ketta-kujulised kollektorid peavad suutma igas suunas liikuda. Hispaanias asuv paraboolipeeglitest koosnev päikeseelektrijaam Andasol 1 kasutab ülekandevedelikuna sünteetilist õli, saavutades temperatuuri kuni 400° C, mis omakorda käitab auruturbiini.

Energiatornid

Vast kõige huvitavama kujundusega on nii-nimetatud päikeseelektritornid (solar power tower) ehk heliostaatilised elektrijaamad, kus valgus suunatakse torni ümbritsevatelt peeglitelt torni otsas olevale soojuskollektorile. Heliostaadiks nimetatakse kollektortorni ümbritsevaid reguleeritavaid peegleid. Heliostaatilises tornis saavutatakse palju kõrgem temperatuur, kui paraboolpeeglite torudes. See võimaldab soojust efektiivsemalt elektriks muundada või vajaduse korral hilisemaks kasutuseks salvestada (nt. salpeetri abil). Kui paraboolsed peeglid peavad vaid ühel teljel liikuma, siis heliostaatilise elektrijaama peeglid, mis on tavaliselt siledad, peavad liikuma nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne telgedel. Olgugi et see suurendab automaatikale ja mehaanikale tehtavaid kulutusi, on heliostaatilises elektrijaamas toodetud elekter arvutuste kohaselt siiski odavam, kui paraboopeeglitest koosnevas jaamas. Lisaks viimastele on välja pakutud ka niinimetatud päikesekorstnad, kus temperatuuride erinevus tornis paneb õhu liikuma. Täpsemalt vaata selle kohta siit.

Sõltumatus

Heliostaatiliste elektrijaamade arendus on just hoogu sisse saamas ning lähiaastail plaanitakse püstitada mitmesaja MW jagu uusi jaamu, teiste seas teevad plaane ka aafriklased. See lükkab ümber kuulu, nagu oleks päikeseenergia rikaste riikide privileeg. Kusjuures lähitulevikus võivad just nimelt vaesed riigid päikeseenergia tehnoloogilistest hüpetest kõige enam kasu lõigata – põhjus on ilmne – enamik maailma vaeseid riike asuvad lõunapoolkeral ning regioonides, kus päikeseressurssi on tunudvalt rohkem, kui rikastes lääneriikides.

Muidugi lõikavad sellest kasu ka Ameerika kõrbeosariigid, Austraalia, Hispaania, Itaalia ja teised valgusküllased rikkad riigid, kuid vaeste riikide jaoks võib käesolev tehnoloogiline areng olla tõeliseks kasvumootoriks. Arvestades (eriti) Aafrika elektritarneprobleeme ja üldist vaesust, võib päikeseenergia neile pakkuda väga suuri eeliseid just nimelt sõltumatuse ja usaldusväärsuse näol. Kuigi järgnev idee on kindlasti idealistlik, ei ole sugugi välistatud võimalus, et elektri kättesaadavuse kasvuga hakkab Aafrika lõpuks ometi arenema. Tehnoloogia on juba niivõrd odavaks muutunud, et enam ei tarvitse vaesematel riikidel elektrijaama ehitamiseks Maailmapangast laenu võtta ning protsessi käigus mõnest rahvuslikust kompaniist või maardlast ilma jääda.

Samad faktorid, mis võivad ümber kujundada Aafrika ja teiste vaesemate maailmajagude saatuse, mängivad olulist rolli ka arenenud maades. Nii Euroopas, Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides on tuhandeid peresid, kes on endale soetanud päikesepaneelid ning ei sõltu enam nii suurel määral võrgu poolt tarnitavast elektrist. Mõned neist on täielikult võrgust lahti ühendatud, teised on aga endiselt võrgus. Viimased müüvad valgusrohketel päevadel ülejääva elektri võrku tagasi vähendades seeläbi enda üldiseid kulutusi elektrile. Praeguste tehnoloogiate juures ei ole selle elektri salvestamine kuigi mõttekas – olemasolevate akude eluiga on liialt lühike ning vesinikutehnoloogia on liiga kallis. Et taastuvenergia kõige nõrgem lüli on energia salvestamine, on sinna viimaste aastate jooksul miljardeid dollareid investeeritud. Suure tõenäosusega näeme juba järgmisel kümnendil jaekliendile suunatud efektiivseid akusid ja uue põlvkonna vesinikul põhinevaid salvestustehnoloogiaid.

Lõpetuseks

Lisaks eelpool mainitud disainidele ja tehnoloogiatele, on olemas veel mitu erinevat lahendust päikeseenergiast soojuse või elektri tootmiseks. Huvilistel soovitan lugeda vastavasisulist Wikipedia artiklit. Kui inglise keele oskus nõrk või puudulik on, siis võite alati vasakul asuvast menüüst mõne teise keele valida. Või siis pilte imetleda. Järgmises artiklis heidame pilgu päikesepaneelidele ehk päikesepatareidele. Päikesepaneelid on just need, mida võib majade katustel näha. Erinevus eelpool kirjeldatud tehnoloogiatega seisneb sellest, et päikesepaneelid muudavad valguse otse elektriks, kasutamata selleks ülekandevedelikke ja turbiine.

Kristjan Velbri 2008

Viited:

Loomulikult kasvav mets on 60% tõhusam CO2 siduja kui metsaistandus

2008-08-05T20:35:00.001+03:00

Loomulikult kasvanud mets salvestab 60% enam süsinikdioksiidi kui metsaistandus, väidab Austraalias läbi viidud „rohelise süsiniku“ uuring (Reuters).

Suurimateks süsiniku sidujateks metsas on suured ja vanad puud. Kommertslik metsaraie muudab metsa vanuselist struktuuri nii, et metsa keskmine eluiga on palju väiksem – nooremaid puid on rohkem. Seega, on kommertslikel eesmärkidel kasvatatavas metsas salvestatud süsinikuvaru väiksem, kui see on looduslikes puutumata metsades.

Rohelisest süsinikust räägitakse seoses loomulikult kasvava metsaga. Käibel on veel mõisted pruun süsinik (kommertseesmärkidel kasvatatavates metsades ja istandustes), hall süsinik (fossiilsetes kütustes) ja sinine süsinik (ookeanides).

Austraalia Rahvuslik Ülikooli (ANU- Australian National University) teadlaste meelest on rohelise süsiniku rolli võitluses globaalse kliimasoojenemisega seni alahinnatud.

Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon (IPCC - U.N.'s Intergovernmental Panel on Climate Change) ja Kyoto protokoll ei tee metsaistandustel ja loomulikul metsal vahet. Nemad arvestavad keskmist metsaistanduste näitajate põhjal.

IPCC defineerib metsaks alad, kus puud on keskmiselt üle kahe meetri kõrged ja nende kroon katab vähemalt 10%. Kagu-Austraalias on puud üle kümne meetri pikad ja nende krooni ulatus on 30%.

Aruande põhjal suudavad Kagu-Austraalia metsad siduda 640 tonni süsinikku hektari kohta. IPCC arvestuse järgi suudavad metsad ladustada vaid 217 tonni hektari kohta.

Teadlaste hinnangul on võimalik salvestada 9,3 miljardit tonni süsinikku, kui jätta puutumatuks 14,5 miljonit hektarit eukalüptimetsa Kagu-Austraalias.

18% iga-aastasest globaalsest kasvuhoonegaaside emissioonist on tingitud toimuvast metsaraiest.

Allikas: Bioneer

GMO uudised

2008-08-03T14:27:00.003+03:00

Mulle tuli postkasti GMO infokiri ja autorite lahkel loal jagan seda teiega.

Kliki siia, et saada Eestimaa Looduse Fondi juulikuu GMO uudiskiri.
Kes soovivad edaspidi GMO uudiseid enda meilikasti saada, saatke palun kiri aadressil nastja@elfond.ee (ei pea GMOde vastane olema, et liituda).

Päikeseenergia revolutsioon on tulemas

2008-08-02T21:36:00.004+03:00

Vaadates probleeme ja kulutusi, mis on seotud päikeseenergia salvestamisega, ei ole ime, et (fotogalvaanilise) päikesepaneelide toodetud elekter moodustab alla ühel protsendi maailma elektritarbimisest. Kuid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased on leiutanud uue viisi, kuidas hoiustada päeva jooksul kogutud energiat. See meetod on lihtne, odav ja efektiivne, veelgi enam, salvestamisseade jaoks vajalikud materjalid on looduses laialt levinud ning ei ole mürgised (erinevalt konventsionaalsetest akudest).

Teadlased said inspiratsiooni loodusest ning üritades mimikeerida viisi, kuidas taimed fotosünteesi käigus energiat salvestavad, tulid nad mõttele seda laboris katsetada. Uus tehnoloogia kasutab päikesepaneelide poolt toodetud elektrit vee molekulide lõhustamiseks toatemperatuuril ja tavarõhul. Vee molekulide jagunemisel tekkivat vesinikku ja hapnikku saab hiljem kütuseelemendi käitamiseks kasutada. Siiamaani on tehnoloogiad veest vesiniku eraldamiseks väga kulukad olnud ja need vähesed vesinikuautod, mida maailmas näha võib, sõidavad maagaasist toodetud vesiniku peal (maagaasi molekulilt "rebitakse" süsniniku aatom ära, CH4 + H2O → CO + 3 H2), mis ei ole üldsegi keskkonnasäästlik tegevus, ükskõik kui roheliseks autofirmad neid mudeleid üritavad värvida.

Peagi lisan siia blogisse ka artikli päikeseeneriga erinevate kasutusviiside kohta.

Antud läbimurre toob suure tõenäosusega kasu ka teistele alternatiivsete energiatootmiseviisidele, on ju enamike tehnoloogiate puuduseks just energia salvestamine. Inglise keelt kõnelevatele inimestele panin ma üles ka video, mis eelpool kirjeldatud tehnoloogiat tutvustab. Go MIT!
Inglisekeelne originaaluudis: 'Major discovery' from MIT primed to unleash solar revolution

Kaks suurt pesuvahenditootjat loobuvad vabatahtlikult fosfaatidest

2008-08-02T10:47:00.001+03:00

Kaks suurt pesupulbritootjat, Procter & Gamble ja Henkel, vastasid positiivselt Maailma Looduse Fondi (WWF) ettepanekule kaotada alates aastast 2009 Läänemere äärsetes riikides müüdavatest pesuvahenditest fosfaadid. Põhjuseks on asjaolu, et fosfaadid on peamine saasteaine, mis põhjustab Läänemere eutrofeerumist. Need kaks tootjat katavad enamuse Eesti pesupulbriturust, müües niisuguseid tuntud marke nagu Ariel, Bonux, Tide, Persil, MiniRisk ja Perwoll. Täna sisaldavad need tooted fosfaate enamasti vahemikus 15 – 30%, saastades seetõttu merekeskkonda. Alates järgmisest aastast asendatakse fosfaadid nendes toodetes alternatiivsete, keskkonnasõbralikemate toimeainetega. Nendeks sobivad näiteks tseoliidid ja fosfonaadid.

Loe edasi Bioneerist.

Koosta blogidest endale tasuta ajaleht!

2008-08-01T19:39:00.002+03:00

Järjest enam tuleb internetimaastikule huvitavaid blogisid, mille autorid näevad kõvasti vaeva, et koostada midagi, mis pakub lisaväärtust ning kajastab teatud uudiseid adekvaatsemalt, kui seda teevad ajalehed ja raha teenimisele suunatud meediaväljaanded. Et huvitavate blogide arv kasvab iga päevaga ja aja jooksul kipub neil kõigil silma peal hoidmine juba tülikaks muutuma, siis ei ole imestada, kui mõni huvitav ja kasulik postitus jääb lugemata. Mina ise loen mitmeid blogisid, mis kajastavad elu Rootsis, Eesti doktorantide õpinguid Chicagos, internetiturundusealaseid ja taastuvenergiaalaseid väljaandeid.

Kõigil, kes soovivad enda browseri järjehoidjatesse või RSS feedi kogunenud blogidel silma peal hoida, on soovitav kasutada Google Readerit. See on tööriist, mis võimaldab teil kõikidel blogidel korraga silma peal hoida. Tänu RSSile tulevad kõige uuemad postitused teile otse kätte ja te ei peagi neid blogisid otseselt külastama! Te võite sel moel endale lausa oma ajalehe koostada ning lisada sinna vaid need teemad, mis teid tõeliselt huvitavad. Neile, kel Google'i kontot veel ei ole, soovitan kindlasti ennast ära registreerida või kasutada mõnda programmi, mis uudised otse teile desktopile toob. Te võite Google Reader ka enda Google'i kodulehele lisada, mis annab veelgi parema ülevaate maailmas toimuvast.

Palun lisage kommentaaridesse enda kogemused ja küsimused seoses Google Readeriga ja erinevate blogidega.

Kristjan Velbri 2008

Loodussäästlikud alternatiivid

2008-07-31T15:28:00.003+03:00

Seadusandlikud võimud üle terve maailma on suunanud enda pilgu loodussõbralikemate energiatootmisviiside poole. Enamikes lääneriikides pakub valitsus või kohalik omavalitsus eratarbijatele päikesepaneelide üles seadmiseks rahalist toetust. Sama toimub ka kommertstasandil ning eeskätt tänu toetustele on maailma energiatootmine nii kiiresti loodussäästlikmaks muutumas. Tempo üle võib ja isegi peab vaidlema, sest 2006. aasta andmete järgi moodustas loodussäästlik energia kõigest 18 % maailma energiatarbimisest ning 18,4 % elektritoodangust. Seejuures moodustas traditsionaalne biomassi põletamine (nagu puit) energiatarbimisest lausa 13% ja suurte hüdroelektrijaamade arvel on 3%, seega uute tehnoloogiate osakaal on kõigest 2% maailma energiatarbimisest. Elektritarbimisest moodustasid hüdroelektrijaamad 15% ning ülejäänud 3,4% moodustasid erinevad uued loodussäästlikud tehnoloogiad.[1]

On oluline teha vahet hüdroenergial ja teistel taastuvatel energiaallikatel, sest suurte voolava veega veekogude potensiaal on juba ära kasutatud. Väiksema vooluga jõgedel on veel mõningane potensiaal, kuid see on üpriski väike. Joonisel 1 on ära toodud maailma energia- ja elektritarbimise statistika 2006. aasta seisuga.
Tabel 1. Taastuvenergia ja -elektritarbimine

Mõned elektrikompaniid ja nendega seotud isikud on väljendanud pahameelt taastuvenergiasektorile pakutavate toetussummade suuruse üle, öeldes et see annab viimasele ebaausa konkurentsieelise. Status quo säilitamisest huvitatud kompaniid ja isikud ei maini aga seda, et ka nemad said ja saavad tänase päevani valitsustelt hiiglaslikke toetussummasid. Olgu see siis rahaline toetus või tuumajaamadega seotud ohtude kindlustamine miljardite dollarite ulatuses – asi, millest kindlustuskompaniid keeldunud on. Samas aitab loodussäästlike energiatootmisviiside toetamine läbi puhtama elukeskkonna parandada ka inimeste elukvaliteeti. Fossilkütustesektori toetamine selliseid eeliseid ei paku.

Järgnevates peatükkides heidame pilgu järgnevatele energia- ja elektritootmisviisidele:

hüdroenergia
päikeseenergia
laineenergia
tõusu-mõõna energia
biokütused
vesiniku kasutamine akuna
geotermaalenergia
tuuleenergia
pseudotehnoloogiad
koondstatistika

Tuleviku energeetiline maastik on tänapäevasega võrreldes väga erinev – kahtlemata jäävad alles suure tootmisvõimsusega tsentraliseeritud tuuma-, kivisöe-, maagaasi- ja põlevkivielektrijaamad, kuid tulevikus hakkavad üha suuremal määral maastikku kujundama erinevad loodussäästlikud elektrienergiatootmiskooslused. Tulevik ei kuulu mitte ühelegi konkreetsele tehnoloogiale, vaid erinevate tehnoloogiate kooslusele. Seejuures mängivad olulist rolli majanduslikud ja geograafilised eripärad: rikkamad regioonid saavad kahtlemata lubada endale uuemaid, kallimaid ja ka efektiivsemaid tehnoloogiaid, kuid väheoluline ei ole ka geograafia, millest sõltuvad taastuvate energiatootmisviisidele olulised tegurid nagu tuule kiirus, lainete intensiivsus ja päikesekiirguse hulk.

Seniks soovitan tutvuda vanade artiklitega:

Soovitan lugeda ka eelmist artiklit: Tsivilisatsioonid ja energia
Kristjan Velbri 2008

Viited:
1. Global Status Report 2007
Joonis 1. Global Status Report 2007

Laevad reostavad Läänemerd järjest vähem

2008-07-26T12:25:00.002+03:00

Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi- ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aasta-aastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad.

Merekeskkonna hoidjad MARPOL ja HELCOM

Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Komisjoni üks eesmärke on kuulutada Läänemeri eripiirkonnaks, kuhu ei tohiks lasta ka puhastusseadmetest läbi käinud reovett. Tänu nimetatud konventsioonidest lähtuvatele erinevatele tegevustele on laevade osakaal mere reostamisel järjest vähenemas.

MARPOL 73/78 konventsiooni järgi peavad 2003. aastal ja hiljem ehitatud laevad olema varustatud reovee bioloogiliste puhastusseadmetega. 1975-2002 ehitatud laevad peavad olema nendega varustatud hiljemalt 2015. aastaks. Enne 1975. aastat ehitatud laevadele puhastusseadmete paigaldamine on aga vabatahtlik.

Mida laevade reoveega tehakse?

MARPOLi järgi võivad laevad rannikust vähemalt 4 miili kaugusel 4 sõlmelise sõidukiiruse ajal merre lasta vaid pihustatud ja desinfitseeritud reovee. Vastavalt töötlemata reovett võib merre lasta rannikust vähemalt 12 miili kaugusel.

Reoveepuhastamise seadmetega mittevarustatud laevad annavad spetsiaalsetesse kogumispaakidesse korjatud reovee sadamates üle asjakohastele teenusepakkujatele.

HELCOMi iga liikmesriik, sealhulgas Eesti, on kohustatud tagama oma Läänemere piirkonnas asuvates sadamates ja terminalides selliste laevaheitmete vastuvõtmiseks ettenähtud seadmete olemasolu, mis suudavad rahuldada neid kasutavate laevade vajadusi, põhjustamata laevadele põhjendamatut seisuaega.

Läänemeri kui eripiirkond

Läänemere hea seisundi eest on siinse mere ümber asuvad riigid ühiselt seisnud alates 1992. aastast, mil Helsingis võeti vastu Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsiooni liikmesriigid võtavad eraldi või ühiselt tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud õigus-, haldus- või muud abinõud, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist ja ökoloogilise tasakaalu säilimist.

Praegu lähtuvad konventsiooni osalisriigid 2007. aastal heaks kiidetud Läänemere tegevuskavast, mis on koostatud kuni 2021. aastani. Selle alusel astuvad HELCOMi liikmesriigid 2009. aasta IMO merekeskkonnakaitse komisjoni 58. istungil üles ühise pöördumisega, mille eesmärk on kuulutada Läänemeri MARPOLi konventsiooni IV lisa osas eripiirkonnaks. Eeldatavasti algatatakse seejärel konventsiooni muutmine. Selline protsess võib väldata vähemalt neli aastat.

Kui Läänemere äärsete riikide eesmärk täitub, siis kuulutatakse Läänemeri MARPOL 73/78 kaudu eripiirkonnaks, kus laevad peavad kogu neil tekkiva reovee (ka heitvee) sadamates üle andma. See tähendab, et reovee kogumise ja vastuvõtmise osas peavad uuendusi tegema nii laevatootjad kui sadamalinnad, sest mõistlik lahendus seisneb sadamalinnade kanalisatsioonisüsteemide täiendamises nii, et need suudaksid vastu võtta ka sadamasse tulnud laevade reovee.

Alternatiiviks on paigaldada uutele reisilaevadele lisaks bioloogilistele puhastusseadmetele ka fosfori ja lämmastiku ärastamise seadmed. Fosfor ja lämmastik soodustavad toitainetena merevee eutrofeerumist ehk vee kvaliteedi halvenemist. Soome teadlaste poolt läbiviidud uuringute kohaselt moodustab laevade reostuskoormus kogu Läänemerre sattuvast aastasest koormusest lämmastiku osas 0,05% ja fosfori osas 0,5%. Enamus toitainetest satub merre aga maismaalt. Eutrofeerumine ehk veekvaliteedi halvenemine võib olla looduslik või tekib inimtekkelise reostuse sattumisel veekogusse. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele.

Laevadele paigaldatavad lisaseadmed aitaksid aga ära hoida toitainete üleküllusest tulenevat sinivetikate vohamist ja üleüldiselt merekeskkonna veekvaliteedi halvenemist.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Kuidas säästa elektrit?

2008-07-22T18:54:00.003+03:00

Energiasäästu portaal pakub mitmeid nõuandeid, kuidas säästa energiat kodus, asutustes ning tööstuses. Vaadake ise järele!

http://kokkuhoid.energia.ee/

Soovitan kõigil huvilistel üle vaadata ka blogi paremas ääres olevad lingid - nende seas on mitu huvitavat uudistesaiti, mis kajastavad justnimelt keskkonnaga ja keskkonda säästvate tehnoloogiliste lahenduste kajastamisega. Lisaks sellele on ka link ühele maailma suurimale keskkonnafoorumile, kus saab kõiki keskkonnaga seotud teemasid suure ja suhteliselt haritud seltskonnaga arutada. Foorum on inglise keeles.

Lisaks sellele on allpool ka veel hulgaliselt linke erinevatele keskkonda puudatavatele fimidele. Soovitan!

Kütuseelement-autodeni veel 15 aastat

2008-07-22T18:30:00.002+03:00

Vesinik-kütuseelementi kasutavate autode majanduslikult otstarbekaks saamiseni tuleb oodata veel vähemalt 15 aastat. Seda tähtaega ei nihutaks lähemale ka tehniliste probleemide lahenemine ega hiiglaslikud valitsusepoolsed rahasummad, leidis neljapäeval avaldatud Ameerika Ühendriikide valitsuste poolt tellitud uurimus. Parima stsenaariumi kohaselt suudaksid autotootjad aastaks 2020 müüa kõigest 2 miljonit vesinik-kütuseelemendil baseeruvat elektriautot. See moodustaks alla 1% Ameerika teedel olevatest autodest.

2003. aasta pani president George W. Bush ette kulutada 1,2 miljardit dollarit arendamaks kütuseelemente ja vajalikku infrastruktuuri. General Motors, Honda ja teised autotootjad on juba aastaid kütuseelemente katsetanud. Alles arengujärgus oleva tehnoloogia pooldajate sõnul on see hea moodus vähendada mootorikütuse tarbimist ning kasvuhoonegaaside emissioone. Nimelt toodab kütuseelement energiat vesiniku ja hapniku aatomite ühinemisel, mille tagajärjel tekib puhas vesi.

Samas väidavad mitmed keskkonna eest kõnelejad, et lähitulevikuks kõige parem ja odavam lahendus on pigem hübriidide ja (akuga) elektriautode kasutamine. Kütuseelemendi edu hoivad tagasi vesiniku tootmiseks, transportimiseks ja hoiustamiseks vajaliku infrastruktuuri puudumine. Ka on vaja, et autotootjad toodaksid piisavalt odavaid ja kestvaid sõidukeid, millega tarbijad oleksid nõus sõitma. Peale selle tekitab raskusi kütuseelemendis olev plaatina - see on väga kallis ning moodustab pea 60% kütuseelemendi maksumusest. Uurimuse kohaselt on tuleviku plaatinavarud väga olulised kütuselemendi lõppmaksumuse seisukohalt.

Alliks: ENN:Fuel cell cars still 15 years away at best: study

Kütuselemendi töömeetodi kohta võite lugeda siit.

Tsivilisatsioonid ja energia

2008-07-18T16:53:00.004+03:00

Termodünaamika ja Rooma impeeriumi langus

Olenemata inimese leidlikkusest ja innovatiivsusest, oleme me energeetilises mõistes kindlates piirides. Nendest piiridest väljumine ei ole võimalik, välja arvatud juhul, kui me ei leia viisi, kuidas füüsikaseaduseid eirata. See on aga ülimalt ebatõenäoline.
Üllatuslikult piisab vaid kahest elementaarsest, kuid sageli tähelepanuta jäävast seadusest. Need kaks seadust on esimene ja teine termodünaamika seadus. Termodünaamika esimese seaduse kohaselt "energia ei teki ega kao". Energia võib kanduda ühelt kehalt teisele (soojalt jahedale) või minna ühest olekust teise (potensiaalsest kineetilisse). See välistab juba eos kõiksugu igiliikurid. Termodünaamika esimene reegel on üldteada kooliprogrammi füüsikatundidest.
Termodünaamika teine seadus, vastupidiselt, on vähetuntud ning väga sageli keeruliste näidete abil segaselt edasi antud. Termodünaamika teise seaduse kohaselt liigub energia pidevalt kontsentreeritust olekust vähem kontsentreeritud oleku poole, sealjuures kasvab entroopia. Entroopia näitabki energia hajumisastet. Lihtne näide: mingi koguse maagaasi põletamisel muutub energia kontsentreeritud olekust, kus me seda kasutatada saame, hajusasse olekusse: vabaneb soojus ja tekib vesi ja süsinikdioksiid. Tekkinud soojus hajub atmosfääri ja ümbritsevasse keskkonda, kust me seda enam kätte ei saa. Süsteemi koguentroopia kasvab.
Põhimõtteliselt saaks hajusat energiat täpselt samamoodi ära kasutada, kuid seda tehes kulutaksime me omakorda energiat ning suurendaksime kokkuvõttes ikkagi entroopiat. Tegemist on suletud ringiga, kus entroopia saab vaid kasvada. Päikeses toimuva heeliumi termotuumaprotsessi käigus tekib valgust ja soojust, kuid ühtlasi kasvab (Päikese)süsteemi koguentroopia. Maal elavad taimed suudavad selle valguse ja soojuse enda kasvuprotsessis ära kasutada. Entroopia justkui väheneks. Kuid mitte kauaks - kindla aja möödudes taim laguneb või ta süüakse ära. Toiduahelas kõrgemal olev organism kulutab ligi 90% taimes sisalduvas energias selle seedimiseks! See tähendab, et loom saab taimest kõigest 10% kasulikku energiat. See on ka põhjus miks toiduahelas väheneb isendite arv kõrgemale liikudes kümnekordsete järkude kaupa.

Seaduste rakendamine

Kõik see tähendab, et me ei saa juba ära tarbitud fossiilkütuseid uuesti tarbida. Mõned "teadlased" on tulnud välja meetoditega, kuidas süsinikdioksiidi teatud temperatuuri ja rõhu juures naftaks või mõneks kasutatavaks kütuseks muuta. Seda tehes vaatavad nad suure kaarega mööda termodünaamika teisest seadusest. Ilmselgelt läheb süsinikdioksiidi kütuseks ümbertöötlemiseks rohkem energiat, kui sealt kätte saadakse. Nii kasvab üleüldine süsteemi entroopia! Seega on tegemist mõttetu ettevõtmisega seni, kuni ei leita viisi kuidas taimede või bakterite abil kütuseid toota. Sel puhul oleks energiakulu minimaalne ning kütuse tootmine süsinikdioksiidist isegi mõeldav. Kahjuks on sellise lahenduse leidmine üpris keeruline. Sensatsioonilised uudised internetis ei ole mitte midagi väärt ja nende kuulutamisega tasuks ettevaatlik olla. Kui selline tehnoloogia tõepoolest luuakse, siis võite kindlad olla, et mõni suurfirma ostab selle tehnoloogia ära ning viib selle massideni. Kahjuks ei ole tänase päevani suudetud lahendada hoopis lihtsamat energiaprobleemi - nimelt on teadlased juba aastaid unistanud tehnoloogiast, mille abil oleks võimalik taimede organismides leiduv tselluloos bakterite abil biokütuseks töödelda. Siiamaani ei ole lahendust leitud.

Rooma impeerium

Tänase päevani kõige kaugemale ulatuvate mõjudega ning samas kõige vähem kajastatud energiakriis leidis aset Rooma impeeriumi lõpuaastail. Rooma impeeriumi algusaastail rahastati sõjalisi aktsioone ja sotsiaaltoetuseid vallutatud aladelt varastatud kulla ja muude varadega, lisaks sellele kindlustas põllumajandus, mineraalid, metsaraie ning tasuta orjatöö impeeriumile piisavad sissetulekud ka kehvemateks aegadeks. Rooma vallutused olid aga nii kiired ja edukad, et peagi lõpetati Rooma elanikelt maksude kogumine. Vallutatud alad sellest aga ei pääsenud.

Roomlaste vallutused on näha järgnevalt kaardil, mis kujutab Rooma impeeriumit 117. aastal.

Vallutustega kasvasid ka kulutused, sest võimu kindlustamiseks tuli uutel territooriumitel sisse seada vajalikud institutsioonid - sõjavägi ja selle juurde kuuluvad hooned ja toitlustamine, maksukogujad jm. Kasvav aristokraatia oli harjunud hea eluga ning välismaalt tulevad varandused ning vili tekitasid illusiooni heaoluühiskonnast. Vallutustele tuli varsti piir ette ning saabus stabiilsuse aeg, kuid kulutused kasvasid edasi. Uued alad tuli impeeriumi südamega ühendada ning selle tarvis ehitati tuhandeid kilomeetreid sillutatud teid. Mõned neist teelõikudest on tänase päevani kasutuses. Uhkemad ja tähtsamad linnad varustati kanalisatsiooniga ning puhta veega. Kasvasid kulutsed sõjaväeveteranide ülalpidamiseks. Kõik see oli Roomale aga liig - kulutused olid kasvanud suuremaks, kui sissetulekud. Sissetulekute suurendamiseks hakati suuremat rõhku kohalikule energiale ehk toodangule panema. Põllumeestelt nõuti suuremaid makse, kusjuures maksud olid seotud maatüki suuruse, mitte tegeliku toodanguga, mis kõikus aastast aastasse. See suurendas survet põllumajanduslikule maale, mis kannatades ületootmise käes, hakkas üha väiksemat toodangut andma. Uue maa saamiseks ja majade ehitamiseks vajaliku tooraine saamiseks mindi Apenniinide metsade kallale. Põllumajandusliku maad tekkis juurde, kuid selle kvaliteet käis alla. Puudest puhastatud muld oli aldis erosioonile - vihm uhtus suure osa toitainetest lihtsalt jõgedesse. Allakäiku oli võimatu peatada.

Paralleel energia ja toodangu vahel võib esmapilgul otsitud tunduda, kuid tegelikult on seos üsnagi otsene. Puit, tööjõud, mineraalid ja põllumajanduslik toodang oli tolle aja energia - tolle aja käimapanevaks jõuks. Tänapäeval on selleks energiaks vedelad, tahked ja gaasilised kütused.
Sedamööda kuidas põllumajanduslik toodang langes, pankrotistusid ka talunikud. Nad müüsid oma madala tootlikkusega maatüki suuromanikele ja pagesid linnadesse, kus võis sotsiaalabi saada (vilja näol). Selline maa suuromanikke kätte koondumine pani aluse hilisemale feodaalajastule Euroopas, kus see koos 16. ja 17. sajandi maailmaavastajatega ka mujale levis. Rooma impeerium lagunes peagi kaheks eraldi riigiks - endine hiilgus oli kadunud ja neljandaks sajandiks oli Rooma impeeriumi pealinna kahest kuni kolmest miljonist elanikust alles jäänud kõigest 50 000.
Arvestades tänapäevast tarbimist ei maksa imestada, kui meid samasugune saatus tabab. Juba praegu toodetakse toidukultuuridest biokütuseid. Ameerika Ühendriikides on Alaska looduskaitsealadele rajatud naftapuurtornid ning nüüd planeeritakse neid rajada ka Mehhiko lahte (viimase ligi kahekümne aasta jooksul on see keelatud olnud). Kanada ja Ühendriikide põhjaosariigid on kasutusele võtmas naftaliivasid ja suureneb kivisöe, mis on madalaima energilise väärtusega massipäraselt kasutatav kütus, kasutus energia tootmiseks. Osad riigid on lausa nii meeleheitel, et toodavad nüüd kivisöes bensiini.

Millised on võimalikud lahendused energiakriisile võite lugeda järgnevate nädalate jooksul ilmuvatest artiklitest. Kindlasti heidame pilgu ka valeprohvetitele, kes suure suuga energia jäävuse seadusest justkui mööda hiilida suudavad.

Kristjan Velbri
2008

EKSPRESS: Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas

2008-07-17T13:04:00.001+03:00

Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra, väidab keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi osakonna juhataja doktor Erik Teinemaa.

Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase?
Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale.
Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele.

Kust need osakesed pärinevad?
Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtküttel ehk eramajade kütmisel.
Kesklinna seirejaamas on tolmu normi pidevalt ületatud juba viimasel neljal aastal.

Kui palju tolmu Liivalaia tänaval pärineb transpordist?
Praegu me teemegi peentolmu päritolu uuringut, kus püüame kindlaks teha, millisest sektorist kui suur osa saasteainetest pärineb. Siis saab ka tegevuskavasid suunata, et kas peab transporti piirama või hakkama küttekoldeid üle vaatama.

Tolm ja muud saasteained satuvad sissehingamisel sügavale organismi ja teadlased on leidnud, et selle tagajärg võib olla isegi infarkt.
Enamiku nende saasteainete mõju on pikaajaline ja krooniline. Ei ole nii, et hingan sõõmu musta õhku ja kohe suren ära.
Kui on väga kõrge osooni- või lämmastikoksiiditase, siis mõjub see eriti astmaatikutele. Gaasiline saasteaine läheb kohe läbi kopsualveooli vereringesse ja mõjub seal edasi.
Tolmuosakesed jäävad aga kopsu pikaks ajaks ning tekitavad lokaalseid põletikukoldeid. Siis nõrgeneb terve immuunsüsteem ja ka teised haigused võivad võidule pääseda.
Kui inimesel on südamepuudulikkus, jõuab põletiku tõttu kopsust vähem hapnikku verre. See aga omakorda võib esile kutsuda südamerabandust. Nii et südame-veresoonkonnahaigused on põhiline õhusaaste tagajärg, loomulikult ka kopsuhaigused.
Mittetäielikul põlemisel tekkinud peened osakesed sisaldavad veel ka kantserogeene, mis võivad tekitada vähki. Selliseid aineid võib tulla näiteks puidu põlemisel ja külmast diiselmootorist. Kui autol tuleb tagant musta suitsu, siis sellest pärinevad tahmaosakesed sisaldavad alati kantserogeenseid polüaromaatseid süsivesinikke.
Möödunud aastal tehtud uuringu järgi väheneb Tallinna elanike eluiga õhusaaste tõttu keskmiselt 7,7 kuud.

Kuidas on diislist tulevate osakeste osakaal õhus muutunud?
Kui vaadata otseselt heitgaase, siis diiselmootorid on peenosakeste tekitajatest kõige olulisemad. Bensiinimootorist tuleb neid suhteliselt vähe.
Diiselautode arvu metsiku kasvu tõttu on ka lämmastikoksiidi tase tõusnud. Kui praegune tendents jätkub, ületame juba mõne aasta jooksul lubatud piiri.

Mida lämmastikdioksiidi kõrge tase õhus inimesele tähendab?
Koosmõjus teiste saasteainetega põhjustab ta tervisehädasid. Seetõttu ei ole riskirühmadesse kuuluvatel inimestel (vanurid, astmaatikud ja lapsed) saastunud piirkonnas soovitatav pikalt viibida.
Saaste mõjud on lastele isegi tugevamad, sest nad on lühemad. Transpordi-saasteallikad on madalal ja seal on õhureostuse tase ülikõrge. Mõõtmisi tehakse 2,5 kuni 4 meetri kõrgusel, aga lapsed on ju meetripikkused või lühemadki. Nii et tiheda liiklusega tänava ääres ei maksa lastega jalutada.

Kuidas ma saan tänaval kõndides aru, et nüüd on õhusaaste väga suur ja et võiks vaiksemale tänavale pöörata?
Kui tunned, et on juba ebamugav hingata, siis on selge, et tuleks...

Mitte hingata?
...minna sinna, kus ei ole ebamugav hingata.

Teadlane uuris pealinna musta õhku
Tartu Ülikooli doktorant Hans Orru korraldas mullu uuringu peente osakeste mõju kohta Tallinna elanike tervisele. Uuringu tulemused olid masendavad:

Aastas põhjustab õhusaaste ligi 300 tallinlase varajase surma. Neist umbes 230 surmani viivad kardiopulmonaarsed haigused (südame ja kopsude tööga seotud probleemid) ning 25 surma põhjustab kopsuvähk.
Igal aastal satuvad pealinlased lühiajalise suure peente osakeste saaste tõttu haiglasse ligi 300 korral. Nendest umbes 70 korral hingamisteede haiguste ning umbes 200 korral südame-veresoonkonna haiguste tõttu.
Suure õhusaastega piirkonnas elavatel inimestel esineb sageli köha, hingamisraskusi ja silmade kipitust. Lastel on tihti bronhiit ning hingamisteede haigused.
Keskmiselt väheneb tallinlase eluiga õhusaaste tõttu 7,7 kuud.
Peened osakesed on segu pinnase ja tolmu osakestest, muu hulgas sisaldab see ka happeid, orgaanilisi aineid (kantserogeenseid polüaromaatseid süsivesinikke) ja metalle. Tõenäoliselt on suurem osa õhusaaste tervisemõjudest põhjustatud just peentest osakestest. Need on tervisele ohtlikud ka madalamatel väärtustel kui hetkel kehtivad piirväärtused.

Allikas: Hans Orru uuring "Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele".

Saheli kõrbe kerkib "roheline müür"

2008-07-12T19:56:00.002+03:00

Algamas on ettevalmistused rajamaks Aafrikasse puudest koosnevat "müüri", mis peaks aitama peatada Sahara kõrge laienemist Lõuna poole. Kõrbestumine on Sahara piirkonnas tõsine probleem ning iga aasta liigub kõrb ligi 30 miili lõuna poole.

Kuigi projekti nimest võiks eeldada, et roheline müür ulatub ühest kontinendi otsast teise, ei ole see siiski nii suur. Environmental News Networki (Keskkonnauudiste Võrgustik) sõnul koosneb müür mitmest lõigust, mis paiknevad läänerannikul asuva Mauritaania ja idarannikul asuva Djibouti vahel.
Esimese kahe-aastase perioodi jooksul rajatakse 7 000 kilomeetri pikkune ja 15 kilomeetir laiune lõik, mille maksumuseks on arvestatud 3 miljonit dollarit.

Viide.

Äripäev: Euroopa rühib ühtse e-arvete süsteemi poole

2008-06-29T15:51:00.001+03:00

Kogu Euroopa Liidu siirdumine paberarvetelt e-arvetele võiks aastas säästa 240 miljardit eurot (ligi 3,8 triljonit krooni), lisaks kasu keskkonna säästmisest. See on liidu mõtlema pannud, kirjutab Äripäev Online.

Arvutused näitavad küll erinevaid tulemusi, vähima kokkuhoiuna pakutakse mõnikümmend miljardit eurot, kuid sellegipoolest on uurijate hinnangud suutnud Euroopa Liidu otsustajaid e-arvete kasulikkuses veenda, kirjutas kauppalehti.fi.

„E-arved ei ole enam vaid hullude põhjamaalaste jutt,“ ütles Nordea panga ühtse euromaksete piirkonna SEPA spetsialist Erkki Poutiainen, kelle sõnul on sõnum „Väldi paberit“ jõudnud kõikjale Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjon toetab elektrooniliste arvete saatmist ettevõtete vahel kõikides liikmesriikides. Praegu aga on Euroopas e-arvete osakaal alles 3% kogu arvete mahust. Üks põhjustest on ilmselt puuduv ühtsus.

„E-arve määratlus on riigiti erinev. Osa riikides kehtiv arve on teises seadusetu,“ ütles Poutiainen. Standardid ei ole veel paigas, kuid arengusuund on selge.

http://www.delfi.ee/news/eesti/eesti_uudised/article.php?id=19218485&l=fplink

Wikipedia

2008-06-28T13:44:00.003+03:00

Kutsun kõik huvilisi üles täiendama eestikeelset Wikipediat GMOde ja neid tootvate firmade osas. Eesti meedia ega veebilehed ei ole seda teemat eriti käsitlenud ning parim viis selleks on kirjutada võimalikult palju Wikipediasse, kust see kõigile hiljem ka kättesaadav on. Artikleid, mis kirjutamist vajavad, on päris palju: Monsanto, GMO toit, Flavr Savr, rBGH, Aventis, Novartis, GMO jne.

Kõik, kes asjast huvitatud on võiksid mulle teada anda: kvelbri@gmail.com
Teised võivad vaatamas käia, kuidas meil läheb:
GMO
Geneetiliselt muundatud toit
Roundup
Monsanto
Flavr Savr
Aventis
Novartis

EPL: Eesti võib koostöös soomlastega rajada oma tuumajaama

2008-06-27T13:44:00.001+03:00

Majandusministeeriumis on valmimas Eesti energeetika arengu alternatiivide kavad.

Ehkki ministeeriumi töötajad ei taha sellest veel kõva häälega rääkida, on üks juba selge: Eestisse tuumajaama ehitamine on üks alternatiive.

Küll ei vaata ministeerium nii kaugele kui 20. juunil avalikustatud Soome Eesti-suursaadiku Jaakko Blombergi ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Okki raport Eesti ja Soome võimalikust koostööst, mille puhul nähakse üht võimalust koos soomlastega tuumajaama ehitamises.

Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et juhul kui Eesti valib tuumajaama ehitamise, siis enne 2025. aastat ei ole selle valmimine puhtfüüsiliselt võimalik. Ka ei ole tema sõnul praegu mõtet rääkida, kes ehitust finantseerivad.

Okk ja Blomberg soovitavad: “Moodustada Eesti ja Soome ühine töögrupp Eestisse kahe riigi ühisprojektina tuumajaama rajamiseks. Töögrupi ülesandeks oleks projekti kontseptsiooni väljatöötamine ja vajalike eeluuringute koordineerimine.”

Autorite visioon on: “Ühisest elektrienergiavarustusest on tuumaenergia osakaal umbes 50%, taastuvenergia osakaal 30% ja fossiilse energia osakaal 20%. Pool Eesti põlevkivienergeetikast ja pool Soome kivisöeenergeetikast põhineb täielikult süsihappegaasivabal tehnoloogial.”

Autorite selge arvamus, et Eesti ja Soome põhivõrgud tuleks ühendada ning kindlasti ehitada valmis Estlink 2, viitab lootusele parandada seega tunduvalt Eesti energiaalast julgeolekut, mis seostub Venemaaga.

Teaduskoostöö

“Tähtsaimaks kvalitatiivseks muutuseks tuleb Estlink 2 puhul pidada seda, et esmakordselt pärast selle kasutuselevõttu võib Eestit ja Soomet käsitleda varustuskindluse seisukohalt kui ühtset energiavarustuse piirkonda,” ütlevad autorid.

Väga tähtsaks peavad Okk ja Blomberg oma raportis Eesti ja Soome teaduskoostööd. Nende kujutluse kohaselt tuleks luua ühine Eesti ja Soome teadus-, tehnoloogia- ja arendusnõukogu, mille istungid toimuksid vähemalt kord aastas ja iga kahe aasta tagant osaleksid neil ka mõlema riigi peaministrid.

Huvitava ettepanekuna on raportis plaan avada Eesti ja Soome ülikoolide ühine kontaktpunkt Hiinas või Indias, et kaasata sealseid noori meie majandusse.

GMO tuuled on Euroopas kurssi muutmas

2008-06-22T15:20:00.002+03:00

Euroopa Liit viib läbi uurimust, mis peab kindlaks tegema, kas suuremahuline GMO taimekultuuride kasvatamine Euroopas aitaks toidu hinda alla tuua. Seda käiku toetavad ka Briti peaminister Gordon Brown ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barosso. Mõlemad loodavad, et GMOde laialdane kasvatamine aitaks toidu hinda alla viia. Euroopa Liidu seadused piiravad GMOde levikut ning seetõttu on Euroopa Ameerikast GMOde alal tunduvalt maha jäänud. Uurimuse eesmärk ongi teada saada, kas GMOd võiksid Euroopale kasulikud olla.

Brown ütles, et uurimuse põhjal tehtavad otsused peaksid olema ajendatud teaduslikest tõenditest ning tulemused peavad selguma enne kindlate otsuste tegemist:
"In the end, the attitude to GM crops and GM food taken by consumers in our country and in any country is going to depend on the scientific and medical advice. That is what we are looking for from the work of this review group. Scientific advice is going to be the key to the future. It is very important that we see the results of that review before we come to firm conclusions."

Samas ei ole geenitehnoloogial põhinevaid kultuurtaimi levitavad hiigelkorporatsioonid siiamaani tõestada GMOde ohutust inimese tervisele ning bioloogilise mitmekesisusele. Kliki siia, et näha GMOde levikut maailmas. Kliki siia, et lugeda GMO uurimuse uudist originaalis.

Euroopa Liidu uued seadused piiravad keemiatööstust

2008-06-14T19:19:00.002+03:00

Sageli tekib tunne, et demokraatlikus süsteemis on asjaajamine ja uute seaduste ning regulatsioonide elluviimine lämmatavalt vaevaline ning aeglane protsess. Seekord on töö ennast ära tasunud - Euroopa Liit kavatseb järgneva kümne aasta jooksul hakata rakendama uusi eeskirju kemikaale tootvatele kompaniidele.

Uued regulatsioonid puudutavad kantserogeenseid ning üldiselt inimtervisele kahjulikke tootvaid keemiakompaniisid. Muudatuste tagajärjel peab terve Ühendriikide keemiatööstus leidma uued kemikaalid ja ained, millega toota igapäevatarbes kasutatavaid esemeid alates pannilabidatest kuni dušikardinateni.

Uute eeskirjade järgi peavad firmad tõestama, et kemikaal on ohutu enne selle müüki paiskamist. Ameerika Ühendriikide süsteem on korraldatud vasutpidisel printsiibil - selleks, et kemikaal müügist eemaldada, peab keegi tõestama selle kahjulikkust. Ameerika süsteem loodab kompaniide aususe peale võimalike terviseohtude avastamisel. Sellise poliitika juures ei ole iseenesest mõistetavalt kuigi kaugele jõutud - asbest, kantserogeenne aine, mis on keelatud ligi 30 riigis üle terve maailma, on Ameerikas tootmises. Ameerika Keskkonnakaitseagentuur panustab aga sellele, et firmad loobuvad ise ohtlike kemikaalide tootmisest.

Ingliskeelne originaalartikkel siin.

APTERA imeauto

2008-03-02T23:02:00.003+02:00

Ameerika firma APTERA hakkab järgmine aasta müüma veetilgakujulisi elektriautosid, mis ei tarbi peaaegu üldse energiat! Kliki siia, et edasi lugeda.

Strandberg: tuumajaam ei ole Eesti jaoks lahendus

2008-03-02T13:00:00.000+02:00

Marek Strandbergi arvates ei ole vanema põlvkonna tuumajaamad Eestile lahendus.

"Me ei ütle, et tuumaenergia ei ole lahendus, me ütleme, et vana põlvkonna tuumajaamad ei ole kindlasti lahendus Eesti jaoks," selgitas Marek Strandberg erakonna Eestimaa Rohelised seisukohti tuumajaama osas Päevaleht Online'ile.

"Eesti riigi kaitsevõimekus ei ole ligilähedanegi nende riikide omale, kus tuumajaamu kasutatakse, meil puudub õhuturve. Kui me vaatame peeglisse, näeme me ka suhteliselt madalat tehnilise kultuuri taset, mida kõige paremini iseloomustab meie liikluskultuur."

Strandbergi arvates ei ole tuumaenergia sugugi nii odav kui välja reklaamitakse.

"Koos naftahinnatõusuga hakkab tõusma ka uraani hind. Kõik räägivad, et tuumaenergia on väga odav - see on muinasjutt," ütles Strandberg. "Soome Olkiluotose tuumajaamas pidi esialgu üks vatt elektrienergiat maksma 2 eurot, praeguseks on see hind neli eurot ja see tõuseb veel."

Eestimaa Rohelised alustasid täna allkirjade kogumist tuumajaama rajamise vastu Eestis.

Uudis on pärit EPL Online'st. Vaata ka videot!

Eesti oma tuumajaam järjest võimalikum

2008-03-02T12:59:00.000+02:00

Kui veel aasta tagasi oli Eesti Energia juht Sandor Liive Eestisse tuumajaama ehitamise vastu, siis nüüd kostab nii tema kui ka peaminister Andrus Ansipi suust järjest julgustavamaid sõnu.

Ansipi sõnul väärib tuumaelektrijaama idee arutamist. Samas pole tema sõnul maailmas sellist tuumajaama prototüüpi, mis sobiks Eestile, kirjutab Äripäev.

Nimelt tarbitakse suvekuudel suhteliselt tagasihoidlikult energiat, umbes 400 MW, mis tähendaks, et Eestisse ehitatav tuumajaam peaks olema maksimaalselt 400 MW, aga nii väikese võimsusega tuumaelektrijaamu maailmas praegu ei ole.

"Kui Leedu projekt viibib ning soomlased ütlevad, et meil pole teie jaoks ruumi, siis meil pole muud võimalust, kui ehitada oma jaam," märkis Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Eestimaa Roheliste juht Marek Standberg peab tuumajaama ehitamist ebaotstarbekaks. "Rumal mõte on võtta kasutusele tuumajaam, kus kriitilise massi lõhustamise protsessis kasutatakse aeglustamise tõttu uraani energiast vaid 1-2%. Seda eriti olukorras, kus tuumakütuse hind kasvab nagu nafta hind, eriti kuna Eesti ei ole uraani tootja," nentis Strandberg.

Uudis on pärit EPL Online'st.

Tuulikutaotlusi on esitatud rohkem kui kogu Eesti elektrit tarbib

2008-03-02T12:58:00.000+02:00

Esimest korda soovivad investorid rajada rohkem elektritootmist kui tarbijad vajavad.

Õhku reostavad põlevkivielektrijaamad võiks tuuleparkide arendajate praeguste taotlustega kohe kinni panna, sest kogu vajamineva elektri saaks toota üksnes tuulest.

Eesti Energia Põhivõrguga kokku lepitud ja liitumist alles taotlevate tuuleparkide koguvõimus ületab 2600 megavatti, samal ajal kui pakaselise talve tipptunnil vajab Eesti 1600 megavatti elektritootmisvõimsust, suvine vajadus jääb tipptunni omast neli korda väiksemaks.

“Ükski tuuleparkide arendaja ei ole tulnud siia nalja tegema,” ütleb Eesti Energia energiakaubanduse juht Jaanus Arukaevu. “Enamikul juhtudel on tegemist kinnisvaraäriga sarnaste arendusprojektidega, mille puhul kavatsetakse nii tuulepargi koht kui ka liitumisõigus edasi müüa.”

Tuuleparkide rajajaid kannustab võimalus teenida elektrimüügi kõrval taastuvenergia litsentside Euroopasse müügist. Vägeva tuuleparkide plahvatuse kutsus esile Eestis kehtestatud ülisoodne taastuvenergiahind, kuid ka Euroopa Liidu nõue minna alates järgmisest aastast kolmandiku tootmismahu osas üle taastuvenergiale. Selline käik peaks muutma õhu puhtamaks ja vähendama Euroopa sõltuvust gaasi- ja naftatsaarist Venemaast.

Euroopa paneb igale riigile rohelise energia kasutamise kohustuse, avades samal ajal ühendusesisese energiaturu. Selline reform toob endaga kaasa üleeuroopalise taastuvenergia sertifikaatide äri, mis tõotab kujuneda sama tulusaks nagu rahvusvaheline CO2-kvootide kaubandus. Selle asemel, et oma kodust tootmist keskkonnasõbralikuks muuta, võid reostamisõigust rahvusvaheliselt turult juurde osta. “Iirimaal on kaks korda rohkem tuult kui Eestis,” ütleb Arukaevu. “Tuulikud tuleb ehitada Iirimaale ja Eestisse müüa sertifikaate.”

Need tuulepargiprojektid, mis jõuti ette võtta esimestena, ei pea kohalikke tootmisvõimsusi otsima, sest tehniliselt on võimalik kuni 750-megavatist võimsust välismaalt sisse osta. Kuid eelmise aasta suvel sai see piir täis.

Eestis levinud põlevkivikatlad selleks ei sobi, sest nende kuumaks kütmine võtab 14 tundi aega. Järelikult tulevad kõne alla gaasi või masuudiga töötavad turbiinid. Eesti Gaas ei ole seni veel arutanud tuuleparkidele kompenseerivat võimsust pakkuva gaasielektrijaama rajamist, kuid ei välista sellist investeeringut. “Oleme gaasielektrijaama rajamist arutanud, sest meie suuraktsionäridest huvitub Gazprom gaasi müümisest, E.ON Ruhrgasile kujutab elektrimüük põhiäri,” selgitab Eesti Gaasi nõunik Arvi Hamburg.

Kui rahvusvaheline sertifikaadiäri võib nullida õhu puhastamise eesmärgi, siis tuulikud võivad kaasa tuua Venemaa gaasi osatähtsuse suurenemise.

Eesti Energias valitseb seisukoht, et meie peame jääma truuks senisele põlevkivienergeetikale. Seejuures püüab suurim rahvuslik äriettevõte samm-sammult muutuda rahvusvaheliseks kauplejaks ja finantsinvesteeringute juhiks.

Tuulikutesse investeerijate aktiivsus ohustab Eesti Energia võimalusi rahvusvahelises sertifikaadiäris. Teisalt satub monopol olukorda, kus ta justkui peaks oma senised investeeringud ja pingutused andma uustulnukate teenistusse.

Selleks et lausa parvena peale lendavaid tuulepargiomanikke taltsutada, kasutab Eesti Energia jõuvõtteid. “Uutes ärivaldkondades käib meil uustulnukatega koha pärast sättimine,” tunnistab Arukaevu.

Näoli mutta

“Eesti Energia surub uustulnukaid näoli mutta,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Jaan Tepp. Veebruaris tõmbas Eesti Energia lüliti välja Viru-Nigula tuulepargil ja ka kahel väikesel võrguettevõttel. Monopol andis Tepi kinnitusel selle sammuga hoiatava signaali kõigile Eesti tuuleparkidesse investeerijatele. Konflikti põhjustasid lahkarvamused tehnilistes ja äritingimustes.

Eesti Energia süüdistab ka AS-i Kulon ja AS-i Sagro Elekter, et need ostsid Narva Elektrijaamadest odavama siseturuhinnaga elektrit ja müüsid kallimalt välismaale. Väikefirmad peavad nüüd ostma elektrit kallimalt Lätist.

Mõlemat ettevõtet varustas elektriga Eesti esimene sõltumatu elektrikaubandusfirma-bilansihaldur Baltic Energy Partners, kes tõlgendas sammu kui enda turult välja tõrjumist. “Narva Elektrijaamad suruvad oma kliente, et elektrit tuleb osta kindla ühikuga – rohkem kui tarbimiseks kulub,” selgitab Peeter Pikk Baltic Energy Partnersist. “Müüsime ülejäägi Latvenergo Eesti tütarfirmale ja saime nüüd selle pärast karistada.” Kannatanud pöördusid abi saamiseks konkurentsiametisse.

“Tuulepargi väljalülitamine kukkus dramaatiliselt välja, kuid leiame probleemile lähinädalatel ajutise ja lähikuudel lõpliku lahenduse,” ütles Viru-Nigula tuulepargi juht Martin Kruus.

Ettevõte rajas tuulepargi Eesti Energia poolt väljastatud tingimuste kohaselt. Kuid eelmisel aastal monopol muutis tingimusi ning kasutas voolulülitit, et panna oma partnerit uuele olukorrale kiiremini reageerima.

“Viru-Nigula tuulepark oli nagu piduriteta auto, sest seal puudus seade, millega tootmist vähendada, kui tuult on palju, aga elektrit nii palju vaja ei lähe,” selgitab majandusministeeriumiosakonnajuhataja Einari Kisel.

Uudis on pärit EPL Online'st.

Tossukvoot suureneb: autostumine võib jätkuda

2008-03-02T12:56:00.001+02:00

Euroopa Komisjoni kavandatavad energia-kliimapaketi muudatused suurendavad Eesti heitmekaubandusega mittehõlmatud valdkondade kvooti, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul tähendab seda, et autostumine võib Eestis põhimõtteliselt jätkuda.

Paketi jõustudes suureneb peamiselt transpordi- ning põllumajandusvaldkonda puudutav kvoot 2013. aastal arvestuskäigu muutuse tõttu senisega võrreldes 11 protsenti.

"Sisuliselt peaks see arvestama ka seda, et "rikastumisega" kaasnev autostumine võib Eestis jätkuda," nentis Kisel arileht.ee-le.

Praegu jagavad liikmesriigid Kiseli sõnul kvooti ettevõtetele ning seda tasuta.

"Kui ettevõtetel kvooti ei jätku, siis ostavad nad seda juurde teistelt ettevõtetelt, kellel seda kvooti neile eraldatud koguses ei kulu," rääkis Kisel. "Tulevikus peavad ettevõtted hakkama neid kvoote ostma aga liikmesriikide poolt korraldatavatelt oksjonitelt või siis teistelt ettevõtetelt, kes mingil põhjusel on seda kvooti liialt palju ostnud."

"Jutuks on tulnud ka võimalused, et rahvusvahelisele konkurentsile avatud tööstuste puhul võidakse ka tulevikus kvooti eraldada mingis mahus tasuta, kuid need tingimused on praegu veel arendamisel," rääkis Kisel.

Heitmekaubandusega mittehõlmatud valdkondade alla kuuluvad kõik oma tegevuse käigus kasvuhoonegaase õhku paiskavad majandussektorid. Saastavate heitmete kogus on arvutuslik, kuna neid pole mõistlik hakata reaalselt mõõtma.
Uudis on pärit EPL Online'st

Eesti Energia võib sulgeda Narva elektrijaamad

2008-02-28T10:35:00.000+02:00

Eesti Energia võib ärilistel kaalutlustel Narva elektrijaamad osaliselt seisma panna ning osta elektrit naaberriikidest.
Eesti Energia juht Sandor Liive ütles, et praegusel suletud turul on firmal kohustus Eestit elektriga varustada ning Narva jaamade töö sõltub Eesti tarbimisest ning ekspordist, kirjutab Eesti Ekspress.

Kui aga turg 2013. aastal avaneb, hakkab Narva jaamade töö Liive sõnul sõltuma elektri turuhinnast ning CO2 saastekvoodi hinnast. Kui Soomest tuleb odavam elekter kui Narvast, ei ole mõtet Narvas toota. „Tekib küsimus, kas on mõtet toota elektrit ise või osta see hoopis sisse," märkis Liive.
Eesti Energia võib ärilistel kaalutlustel Narva elektrijaamad osaliselt seisma panna ning osta elektrit naaberriikidest.

Eesti Energia juht Sandor Liive ütles, et praegusel suletud turul on firmal kohustus Eestit elektriga varustada ning Narva jaamade töö sõltub Eesti tarbimisest ning ekspordist, kirjutab Eesti Ekspress.
Kui aga turg 2013. aastal avaneb, hakkab Narva jaamade töö Liive sõnul sõltuma elektri turuhinnast ning CO2 saastekvoodi hinnast. Kui Soomest tuleb odavam elekter kui Narvast, ei ole mõtet Narvas toota. „Tekib küsimus, kas on mõtet toota elektrit ise või osta see hoopis sisse," märkis Liive.

Eesti Energia juht võrdles vabaturul tekkivat olukorda küsimusega, kas sõita Tartusse bussiga või autoga. Kui kütuse hind on kallis, tasub pigem sõita bussiga. Olgugi, et auto seisab kodus garaažis ning liisingut maksad ikkagi.
„Täna on meil see probleem, et „bussid" energeetikas ei sõida, alternatiive pole," ütleb Liive.
Praegu on Narva jaamades fikseeritud elektri hind ilma võrgutasude ja saastekvoodi tasuta 26 eurot/Mwh. Põhjamaade elektribörsil on viimastel aastatel hind kõikunud vahemikus 20-70 eurot/Mwh.

Soomes on praegu elektri hind kukkunud tasemele 30 eurot/Mwh. Narva jaamade elektri hind koos CO2 kvoodiga on ligi 46 eurot/Mwh. Seega on juba praegu Eesti Energial palju mõttekam enamik Narva jaamade 12 põlevkiviplokist seisma panna ja lõviosa elektrist Soomest sisse osta.

Uudis EPL Online'st

Elektrienergia hind võib Eestis tõusta kuni kolm korda

2008-02-27T21:25:00.001+02:00

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib Euroopa Liidu kliimapaketi praeguse eelnõu jõustumisel Eestis elektrienergia hind tõusta kaks kuni kolm korda. Ministeeriumi energeetikaosakonna juhi Einari Kiseli sõnul tõuseb elektrituru avanemisel 2013. aastal CO2 kvoodi hind prognoosi kohaselt 20–50 euroni tonni kohta, mis tõstab põlevkivielektri hinnaks praeguse 41 sendi asemel 90–135 senti kilovatt-tunni eest. Sellele hinnale lisanduvad võrgutasud.

Praeguse skeemi alusel muutuks Kiseli sõnul põlevkivil põhinevate elektrijaamade renoveerimine majanduslikult mõttetuks. “Kui aga riik soovib, et need elektrijaamad ka pikas perspektiivis töötaks, peab riik tagama nende investeeringute tegemise, sõltumata sellest, kas nad on majanduslikult otstarbekad või mitte,” ütles Kisel “Aktuaalsele kaamerale”.

Siinset elektrihinda mitu korda tõstva EL-i kliimapaketi eesmärke “põhimõtteliselt” toetav majandusministeerium viitab ühtlasi vajadusele anda liikmesriikide energiajulgeoleku tagamiseks ka vabaturu tingimustes elektritootjale osaliselt kvooti.

Uudis EPL Online'st.

Vaba tee tuuma ja tuule jõule

2008-02-27T21:23:00.000+02:00

Sten-Aleks Pihlak, Mariliis Pinn, aripaev.ee

Uus ELi kliimapaketi eelnõu haarab 2013. aastal Eesti põlevkivienergeetikal kõri pihku ja usku, et põlevkivist saadav elekter ka edaspidi pearolli mängiks, ärimeestel pole. Riigiisad näevad põlevkivi tulevikku siiski optimistlikumas valguses.

Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitas, et mitmekesise tootmisportfelli tagamiseks peavad mõned põlevkivijaamad siiski säilima.

“Vastasel juhul hakkaksid pärast nende sulgemist teised elektritootjad müüma elektrit turule veelgi kõrgema hinnaga,” selgitas Kisel.

Kuidas põlevkivielektri tootmise olukorras toime tulla nii, et riik ei muutuks sõltuvaks Venemaa odavast elektrist, Kisel vastata ei osanud.

ASi Fortum Tartu nõukogu liige ja üks omanikest Tiit Veeber nägi põlevkivienergeetikaga samamoodi jätkamisel ainult tumedat tulevikku. “Kui me praegusel kujul jätkame raha matmist põlevkivielektri tootmisse, kust ainult kahju tuleb, siis ei suuda meie elektritootjad oma hindadega konkureerida ja peavad uksed sulgema,” vastas Veeber, kelle sõnul oleks loomulik ettevõtete pöördumine näiteks Venemaale odavama elektri poole.

Venemaalt saab odavalt

“Venemaa nende kvootide süsteemi ei kuulu. Sealt saab elektri sama hinnaga kätte mis siiani. Iseenesest mõista jookseb elekter siis üle piiri ja me oleme väga tänulikud, et see sealt tuleb,” sõnas Veeber, kes nägi ainsa targa lahendusena hakata kasutama turvast elektri ja soojuse tootmiseks.

“Turbast elektri ja soojuse tootmine on kordades efektiivsem kui põlevkivist ning seda on ka palju saadaval. Käisin juba 1994. aastal selle plaani välja, aga siis ei tundud keegi huvi. Nüüd pole meil aga muud võimalust,” sõnas Veeber, kelle sõnul turvas ongi praegu ainus päästevahend.

Küsimusele, kas Eestis oleks põlevkivienergeetikale tulevikku, vastas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juht Rainer Nõlvak muigega: “Kindlasti on sel olnud suur ja kuulsusrikas minevik. Meil on kaks kildkonda, üks ütleb, et põlevkivi on hea, teine, et halb, Aga kes ütleb, mis õige on?” rõhutas Nõlvak ja lisas, et praegune diskussioon energeetikas piirdubki vaid arvamuste avaldamisega.

ELFis on tema sõnul tehtud ka tuuleenergia tasuvuse arvutused. “Eestis on tuult rohkem kui meil energiat tarvis. Küsimus on selles, kuidas seda tarvitada ja mida teha, kui tuult ei ole,” arutles Nõlvak.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et Eesti strateegiline huvi on olla elektrit tootev, mitte importiv riik.

Parts: ülioluline põlevkivi

“Põlevkivienergeetika tuleb hoida konkurentsivõimelisena. Euroopa ei saa ju ometi meie eest ära otsustada, et peaksime ülepeakaela loobuma tööstusharust, mis on meie strateegilise julgeoleku osas ülioluline. Kui rääkida põlevkivienergeetika asenduse otsimisest, siis saame rääkida vähemalt 20 aastasest perioodist,” kinnitas Parts.

Väo soojuselektrijaama enamusosaniku Urmas Sõõrumaa silmis on aga põlevkivienergia hinna tõus loogiline. “Öelge mulle, kuidas maailma kõige ebaefektiivsemal toorainel elektritootmine saakski olla odavaim? Ta saabki olla kõige kallim,” selgitas Sõõrumaa.

“Ega me tuumaenergiast ka lõpuks ei pääse, kuid isegi praegu alustades kuluks umbes 15 aastat,” ütles Sõõrumaa.

Eestisse võib 15 aasta pärast tulla tuumajaam

Ühe CO2-vaba elektritootmise võimalusena näeb Eesti Energia siia tuumajaama rajamist.

Eesti Energia tahab investeerida taastuvenergiat tootvatesse tuulikutesse, soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse. Näiteks Leedu Ignalina tuumajaama projekt on tähtis ja ka Soome tuumajaam on hea võimalus tuumaenergia kasutamiseks tulevikus. “Praegu tegutseme aktiivselt, et seal osaleda,” teatas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia ei välista võimalust, et Eestisse võiks ehitada oma tuumaelektrijaama. Debatt algab aga elektrimajanduse arengukava aruteludel ning kui otsus on positiivne, võib ka Eesti astuda 15 aasta pärast tuumariikide sekka.

“Mis puudutab investeeringuid Narva elektrijaamadesse, siis meil on praeguseks ehitatud kaks uut plokki, mis vastavad ELi keskkonnanõuetele. Teeme ettevalmistusi järgmiste plokkide ehitamiseks Narva,” rääkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Kaasik kinnitas, et tootmisseadmetesse tehtud investeeringud ei ole kindlasti mahavisatud raha, kuna nad vastavad täielikult 2016. aastal rakenduvatele ELi keskkonnanõuetele ning sellise tootmisvõimsuse omamine on Eestile energiajulgeoleku seisukohast vajalik.

Kommentaarid

Vjatšeslav Šlõk, Silbet ASi juhatuse esimees

Elektri tootmine põlevkivist ei ole arenguvõimeline, kuid igal juhul on see odavam kui tuuleenergiast elektri tootmine. Tulevikus hakkab energiaturul valitsema tihe konkurents. Ma ei välista, et Venemaa suudab pakkuda madalaimat elektri hinda ja Venemaa oma odava elektriga suretab lihtsalt põlevkivienergeetika välja.

Pealegi, ajapikku avaneb vaba turg ning saab valida, kust osta kvoote odavamalt. Siia tulevad soomlased, prantslased, venelased, kes toodavad odavat tuumaenergiat.

Vaido Leosk, E-Betoonelemendi tegevjuht

Kui elektri hind peaks tõusma, mõjutab see meie ekspordivõimet, kuna oleme siis kohe konkurentsis kehvemal positsioonil. Eesti siseturul oleksime teiste tootjatega võrdses seisus. Kui oleks valida, kas osta elektrit Eestist või Venemaalt, ostaksime sealt, kust odavam. Arvan, et investorite huvi Eestisse raha paigutamise vastu väheneb, kui elektri hinnatõus muudab ka kõik muud kaubad ja teenused kallimaks.

Tõnu Lehtla, TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi dekaan

Ma ei usu selliseid ennustusi, tõenäoliselt ei usu keegi, et põlevkivielektri hind kolmekordistuks. Kõik on ju ikkagi maailma energiaturu hindadega seotud. Ei saa olla nii, et põlevkivi hind Eestis tõuseb — me ei ela ikkagi üksikul saarel. Siis peab ka nafta ja muud hinnad tõusma. Siiski ütleb minu sisetunne, et Eestil peaks olema mitmeid energiaallikaid ehk mune tuleb hoida mitmes korvis.

Mis edasi?

Eesti Energia pöörab pilgu taastuvenergiale

# Eelmisel nädalal käivitas Eesti Energia Virtsu tuulepargis oma teise tuuliku.

# Noarootsis Aulepas käivitatakse järgimise aasta kevadel tuulepark, mis oma 39megavatise võimsusega oleks praegu Baltimaade suurim.

# Kavas on ehitada 50megavatine tuulepark Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale Narvas.

# Töös on ka tuulepargi rajamine Peipsi järvele, jäätmepõletusel töötava soojuse ja elektri koostootmisploki ehitamine Iru Elektrijaama ning biokütustel töötava soojuselektrijaama rajamine Ahtmes.

# Lähikuudel alustab tööd uus tuulepargist ja diiselgeneraatorist koosnev elektritootmise lahendus Ruhnu saarel.

Uudis Äripäev Online'st, vahendab DELFI.

ELi uus kliimapakett annab edu Venemaale

2008-02-27T21:19:00.002+02:00

Sten-Aleks Pihlak, aripaev.ee

ELi uus energia-kliimapakett teeb teene Venemaa odavale elektrile, mis elektrituru vabanedes võib panna Eesti ettevõtjaid kuni kolm korda kallinevale Eesti põlevkivielektrile selga pöörama.

ELi uus energia-kliimapakett näeb ette, et alates 2013. aastast peavad kõik ELi elektritootjad ostma ise kogu tootmiseks vajamineva kvoodi, mis võib tõsta põlevkivist toodetud elektri hinna kuni kolmekordseks. Kuna samal aastal läheb elektriturg vabaks, siis kardavad võimumehed ja elektritootjad Eesti ettevõtete kiusatust pilgud ida poole pöörata.

“Direktiivi tegemise ajal Euroopa Komisjonil seda infot veel ei olnud ja praegu ollakse seal selgelt selle poolt, et sellist efekti turul ei tekiks. Need probleemid on aga lahendamata,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.

Kisel: põlevkivielekter muutub küsitavaks

Tema sõnul tuleks kehtestada kolmandatest riikidest sisseostetavale kvoodile mingid piirangud. “Kindlasti poleks meil mõistlik panna oma CO2-tootmisi kinni ja osta siis CO2-mahukat elektrit sisse Venemaalt,” leidis Kisel, kelle sõnul on põlevkivist elektri tootmine pärast 2013. aastat üldse lahtine küsimus.

Ka Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ei salanud Venemaa võimalikku eelist elektriturul. “See on kindlasti probleem, sest kui Euroopa Liidus peaksid elektritootjad kvoodi ostma 100protsendiliselt ja samas üle piiri Venemaal olevatel elektritootjatel pole mingit CO2 kulu sees, on selle mõju omahinnale ikka väga suur,” selgitas Kaasik, kelle sõnul oleks mingite meetmete võtmine selle tõkestamiseks hädavajalik.

Samuti ei saanud Kaasik varjata kvoodiostust tulevat hinnatõusu. “Üks on selge, et kvoodikulu tuleb varem või hiljem täiega sisse ja selle mõju on suur,” ütles Kaasik, kes ei soovinud veel spekuleerida teemal, milliseks võib kujuneda Narva elektrijaama saatus.

Parkman: Venemaa elekter on kindlasti ahvatlus

CO2-mahuka tootmisega Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman ELi kliimapaketist suurt ei pea. “Kui kergetööstus on Euroopast Aasiasse ära põgenenud, siis selle kliimapaketiga koos läheb ka rasketööstus ja jääb ainult finantsvahendus ning seegi on varsti Londonist Dubaisse kolinud,” ütles Parkman, kelle sõnul võib Venemaast sõltuvust vähendada vaid vilets tarnevõimalus. “Kindlasti on see ahvatlus ja kindlasti püütakse seda rohkem teha, kuid küsimus on pigem selles, kas sealt on midagi osta,” sõnas Parkman, kelle silmis on rohelise mõtlemise valguses sellised kaldumised kolmandate riikide poole mõttetud. “Summa summarum oleks see lollus, kui hakkaksime näiteks tsementi tooma Aasiast ja Hiinast, kus CO2 emiteeritakse oluliselt suuremal määral ja lisaks kulutaksime veel transpordi peale suure hunniku CO2,” ütles Parkman.

Neljapäeval viibib majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Brüsselis Euroopa Liidu ministrite energeetikanõukogul, kus ta selgitab Eesti seisukohti.

Kommentaar

Kalle Kuusik
Enics Eesti ASi juhatuse esimees

Meil ei ole väga energiamahukas tootmine ning seega pole me nii suuresti sõltuvad elektri hinnast, et peaksime seda Venemaalt võtma. Kuid majanduses tehakse otsused tasuvuse pealt ning kui tasub ära keerata ühelt küljelt teisele, siis nii tõenäoliselt enamik ettevõtteid teebki.

Uudis Äripäev Online'st, vahendab DELFI.

Keskkonnasõbralikud tooted

2008-01-18T15:02:00.000+02:00

Inhabitat on veebilehekülg, mis kajastab uusi keskkonnasõbralikke tooteid. Kajastamist leiavad nii majad, autod, mobiiltelefonid kui ka väiksemad asjad nagu noahoidjad ja muu. Viimasel ajal on kajastamist leidnud Nokia keskkonnasõbralik mobiiltelefon, maailma kõige lahedam päikesepaneelidest koosnev ehitis, kõndimisel mobiili laadiv akulaadija jpm. Uudised on inglise keeles.
www.inhabitat.com

Tallinna õhk röövib elust üle poole aasta

2008-01-15T11:31:00.000+02:00

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring Tallinna välisõhu mõjust inimeste tervisele näitab, et meie pealinna õhk ei ole küll nii saastunud kui mitmetes teistes Euroopa linnades, kuid tekitab siiski elanikele terviseprobleeme.

Peamiselt saastavad Tallinnas välisõhku liiklus (sõiduautod, veokid, bussid jne), kütmine (nii puuküte kui ka suured katlamajad), erinevad tööstusettevõtted, tänavatolm jne.
“Uuringu eesmärk oli hinnanguliselt kindlaks määrata õhusaaste tase ja sellest mõjutatud inimeste hulk Tallinnas ning hinnata tervisemõjusid haigestumus- ja surmajuhtumite kaudu,” selgitas Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Marek Maasikmets. “Samuti seadis ministeerium eesmärgiks majanduslikult analüüsida välisõhust tingitud terviseriske ning anda soovitusi olukorra parandamiseks.”

Uuring keskendus eeskätt välisõhus esinevatele peenosakestele kui ühele probleemseimale saasteainele. Peenosad on piisavalt väikesed, et jõuda kopsudesse, ning veelgi väiksemad ehk ultrapeened osakesed võivad tungida isegi otse vereringesse. Peenosad võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Eriti tundlikud on kroonilised haiged ja lapsed.

“Hinnanguliselt põhjustavad peenosakesed Tallinna välisõhus 296 varase surma ning 275 haiglaravi juhtu aastas, seejuures on enim ohustatud kesklinnas piirkonnas elavad inimesed,” täpsustas uuringu vastutav täitja Hans Orru Tartu Ülikooli tervishoiu instituudist. Kokku põhjustavad surma- ja haigusjuhud 3859 kaotatud eluaastat ehk kui see jagada kogu populatsiooni ja eluea peale, siis elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu 7,7 kuud vähem. Tallinna õhusaastest tingitud rahaline kaotus ulatub ca 360 miljoni kroonini aastas.
Uuring rõhutas vajadust rakendada õhusaaste vähendamiseks abinõusid, nagu näiteks intensiivsete liiklusvoogude eemalesuunamine elu- ja puhkerajoonidest, kõnni- ja rattasõiduradade rajamine puhtama õhuga piirkondadesse, puhver- ja rohealade suurendamine, elanike teavitamine ja tervislike eluviiside edendamine organismi vastupanuvõime suurendamiseks.

Lisaks Tartu Ülikooli tervishoiu instituudile oli uuringu läbiviimisse kaasatud Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut (Marko Kaasik) ja Eesti Maaülikool (Veljo Kimmel), kes vastutasid emissiooniandmete töötlemise eest, ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus (Erik Teinemaa), kes teostas välisõhu kvaliteedi modelleerimisi.

Uuring on täies mahus avaldatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.envir.ee/392990

Uudis pärineb Keskonnaministeeriumi kodulehelt.

Britid on valmis tuumaenergeetikaga jätkama

2008-01-14T06:16:00.000+02:00

Suurbritannia valitsus on tuumaenergiale rohelise tule andnud. Edaspidi kavatsetakse tuumaenergia arengut võimalikult palju toetada. Energiapoliitika näeb ette järgmiseid punkte:

kiirendada projekti ja planeerimise kulgemist
avalikke rahalisi toetusi pakkuda ainult hädaolukordade puhul
eemaldada piirangud tuumaelektrijaama poolt toodetava energia kogusele
uut iseseisvat organisatsiooni, mis jälgiks tuumareaktorite lammutamist ja tootmisjärgset elutsüklit
kolmekordistada tuule- ja laineenergiasse suunatavate investeeringute mahtu
hoiustada tuumajäätmeid 'vahepunktis' kuni sobiva maa-aluse hoiukoha valmimiseni

Täpsemalt Suurbritannia valitsuse plaanide kohta saab lugeda BBC'st.

Huvitav keskkonnablogi

2008-01-14T05:58:00.001+02:00

Üle pika aja leian jällegi aega kirjutada. Internetis liikudes ja informatsiooni otsides sattusin ühe huvitava eesti blogi peale, mille peateemaks on keskkond. Sissekandeid teeb Erik Puura Tartu Ülikoolist [PhD (keemiatehnika) MSc (keskkonnakaitse) BSc (geoloogia)]. Erik postitab suhteliselt tihti ja alati on midagi uut ja huvitavat lugeda. Lugejad võivad selle enda keskkonnateemaliste järjehoidjate nimekirja lisada või RSSi vahendusel Google Readerisse tellida. Soovitan soojalt.

http://erikpuura.wordpress.com

Punase asemele roheline Hiina? [VIDEO]

2007-10-31T02:59:00.001+02:00

Tšernobõli sarkofaagis [BBC VIDEO]

2007-10-29T20:03:00.001+02:00

Kuigi tuumareaktorid on tänapäeval ohutumad ja tuumatehnoloogia on teinud läbi suure muutuse, piinab meid siiani Tšernobõli vari. Selleks on lagunev betoonsarkofaag, mis ähvardab kokku variseda ja ümbruskonna tuumatolmuga katta. Vene tehnoloogia ja bürokraatia tähendab teadlaste jaoks seda, et nad peavad ise reaktori südamikus ringi käima ja andmeid koguma. Märge: tänaseks on Tšernobõlis elektri tootmine peatatud.

ÜRO: biokütused on inimsusevastane kuritegu

2007-10-28T11:23:00.000+02:00

Üks ÜRO ekspert kritiseeris tugevalt biokütuste laienevat kasutust, nimetades seda inimsusevastaseks kuriteoks.

ÜRO toiduõiguste erisaadik (special rapporteur on the right to food) Jean Ziegler kardab, et biokütused aitavad kaasa uute näljahädade tekkimisele. Biokütuste tootmise suurenemise tõttu on mitmete viljade hind turul tõusnud. Hr Ziegleri New Yorgis, ÜRO peakorteris tehtud märkused on selgelt mõeldud tähelepanu saamiseks. Mõtlematu tormijooks suhkru ja maisi järele, et neist biokütuseid toota, viib Ziegleri sõnul katastroofini.

Inimsusevastane kuritegu on see seetõttu, et selle käigus väheneb haritava maa pind. Endise põllu peal hakatakse vilja kasvatama kütuste tootmiseks. Tema sõnul oleks vajalik viie aastane biokütuste tootmise keeld. Ta põhjendas seda väitega, et selle aja jooksul on välja arendatud vajalikud tehnoloogiad kasutamaks biokütuste tootmises paremini ära põllumajanduses tekkivad jäätmeid, nagu banaanikoori ja maisitõlvikuid.

Kasv biokütuste tootmises on osalt tänu püüetele vähendada nafta kasutust, asendades seda keskkonnasõbralikemate kütustega (tegelikult on biokütused kahjulikumad - K.V.). Ka Ameerika Ühendriigid on biokütustest väga huvitatud - nad soovivad vähendada oma sõltuvust imporditud naftast, kuid see on viinud suurte hinnatõusudeni, eriti Ameerikas kus farmerid vahetavad ühe enam nisu ja soja maisi vastu, mis hiljem etanooliks muudetakse. Hr Ziegler ei ole selles asjad üksi, eelmine nädal väljendas IMF muret, et üha suurenev sõltuvust teraviljadest võib väga halvasti mõjuda maailma vaestele.

BBC: Biofuels 'crime against humanity'

Loe ka:Biofuels may harm more than help

Teisi uudiseid:

BBC: State of the planet, in graphics

BBC: China to clean up polluted lake

BBC: Natural decline 'hurting lives'

BBC: Third of primates 'under threat'

Kokkuvõte tuumaenergiast

2007-10-23T09:30:00.000+03:00

Olles viimasel ajal pingsalt tuumaenergeetikat ja sellega seonduvat uurinud, otsustasin ma avaldada algeselt DELFIs ilmunud artiklid koos nende algsel kujul, id est viidetega ja algsete alapealkirjadega. Seda eeskätt selle tõttu, et mõlemad artiklid sisaldava faktilist informatsiooni, millele viitamine esmase tähtsusega on. Teiseks soovin asjast enam huvitatud lugejatele pakkuda võimalust teemaga lähemalt tutvuda. Ühtlasi lisan artiklite juurde lingid vastavatele artiklitele DELFI lehel.

1. Originaalkujul arktilid.

Tuumaenergia tagasitulek?

29. august, DELFI: Tuumaenergia tagasitulek ?

Taastuvate energiaallikate kasutamine eeldab suuremahulisi investeeringuid nii selle energia tootmisse kui ka selle jaotamisvõrku. Praegu on maailma elektrivõrgud üles ehitatud arvestades suuri elektrienergiajaamu, mis suudavad korraga elektriga varustada mitut miljonit elanikku. Soojusenergia jaotusvõrgud on osades riikides olemas, teistes toodavad kõik üksused endale ise soojusenegia, kas siis kohalike katlamajadega või statsionaarsete küttekehadega. Et taastuva energia tootjad suudavad korraga toota vaid väikese koguse energiat, on nende suuremahulisel kasutusel vajalik jaotusvõrgu ümberehitamine, arvestades mitmete tuhandete väiksemate tootjatega. Kui praegu on elektrivõrkude moderniseerimine juba problemaatiline, siis täiesti uue jaotusvõrgu ehitamine võib kujuneda üle jõu käivaks nii mõnegi riigi jaoks.

Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajustamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri.

Pehme kivisöe põletamisel vabaneb atmosfääri suur hulk elavhõbedat ja vääveldioksiidi, mille tagajärjel sureb kümneid tuhandeid inimesi aastas. Vääveldioksiid satub mulda ja veekogudesse sademetega, viib alla sealse pH taseme ning läbi keemiliste reaktsioonide teiste ühenditega muudab elukeskonna paljudele liikidele elu jätkumiseks võimatuks. Kivisöe põletamisel atmosfääri vabanenud elavhõbe jääb loodusesse, kuni mõni organism selle enda elutegevuse käigus omastab. Ühendriikide National Academy of Sciences poolt 2000. aastal avaldatud uurimuse kohaselt sünnib igal aastal Ühendriikides 60 000 beebit, kelle areng on emaüsas oleku ajal nii tõsiselt elavhõbeda tõttu häiritud olnud, et neil tuleb koolis toimetulekuga probleeme. (1)

Tuumajäätmete ohtlikkus tuleneb jäätmete kontsentreeritusest ning isegi pisem leke võib kahjustada inimeste tervist. Seetõttu kogutakse tuumakütuste jäägid peale kasutust kokku ning suunatakse kas ümberkäitlusesse või ohutusse kohta hoiule. Tänu suurele kontsentreeritusele on tuumajäätmete kogumine lihtne tegevus võrreldes vääveldioksiidi või osooni tekitavate ühendite kogumisega kivisütt põletavas elektrijaamas. Just nimelt teadmatuse ja valeinformatsiooni tõttu on paljud inimesed tuumaenergia suhtes negatiivselt meelestatud.

Tänu tuumaenergia vastastele on inimestele jäänud mulje, nagu tuumajäätmete probleemile ei oleks ühtegi lahendust. Tänasel päeval hoitakse tuumajäätmeid ajutistes hoidlates, kus on aja jooksul toimunud ka mitmeid lekkeid, tänu metallkonteinerite kulumisele. Kõige parem koht tuumajäätmete hoidmiseks on maa-alused looduslikud või inimtekkelised koopad ja käigud. Eelduseks on, et valitud paik on geoloogiliselt inaktiivne ning et tuumajäätmete sattumine sealt elukeskkonda on välistatud. Sellised kohad on olemas mitmes Aafrika riigis. Kui need Aafrika riigid pakuksid enda hoidlaid tuumaenergiat tootvatele riikidele, oleks neil võimalus teenida miljardeid dollareid, ohverdamata selle nimel põllumajanduslikku või muidu majanduslikult olulist maad. Ilmselt peaksid jäätmetest vabaneda soovivad riigid maksma väga suuri summasid, sest hoidlate valvamine juhuslike uudishimulike ning terroristide eest on samuti vajalik.

Eesti osalemine Leedu tuumaprojektis on küsitava väärtusega, sest 2009. aastal avanevad elektriturud ei anna meile mingit garantiid, et Leedu jätkab Eestile elektri müümist. Elektriturgude avanemine tähendab, et elektrit välismaale müües peab seda tegema kõige kõrgemale pakkujale, seega oleks meile otseseks ohuks Poola, kelle energiajanu ning seega Poola poolt pakutav hind on Eesti omast ilmselt suurem. Ignalina uude reaktorisse investeerimine ei annaks meile mingit eelist Poola ees, sest elektri eest tuleb eraldi maksta. Lisaks sellele on salatatud ka Ignalina tuumaprojekti tasuvusuuring, mis ei lisa usaldusväärsust esialgsetele kahtlustele.

Tuumakütuse otsasaamise pärast ei ole eriti vaja muretseda - praeguse tempo (370 GW aastas) juures jätkub seda 85 aastaks (2). Viimase nelja aasta jooksul on uraani hind teinud läbi suure tõusu, mis suurendab uraani varusid veelgi, sest varem majanduslikel kaalutlustel kõrvale heidetud väiksema uraanisisaldusega maagid on nüüd taas päevakorda kerkinud. Ja kuigi uraani hind on kahtlemata elektri tootmisel oluline, moodustab see vaid väga väikese osa tuumaelektrijaama kogukuludest. Uraani tootmisesse investeeritavad summad on samuti viimastel aastatel suurenenud. Praegu katsefaasis olevad uue tehnoloogilise lahendusega tuumareaktorid kulutavad mitmeid kordi vähem tuumakütust ning on praegustest tuumareaktoritest ohutumad.

Kõige sellega tahab autor öelda, et tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi, läheneva naftatootmise tipu ja üha kuhjuvate keskkonnaprobleemide taustal on tuumaenergia kõige mõistlikum suuremahuline elektrienergia tootmise viis.

1. National Research Council, Toxicologival Effects of Methylmercury, National Academy Press, 2000, 325

2. http://www.iaea.org/NewsCenter/News/2006/uranium_resources.html

Tuumaenergia: müüdid ja tänapäev

16.oktoober, DELFI: Tõrjugem tuumahirmu

Tuumaenergia on viimasel ajal kuum sõna ja seda nii Baltikumis kui ka mujal. Kuid enne tuumaenergia soosingu põhjuste juurde minemist oleks vaja vabaneda mõnigatest eelarvamustest ja kinnistunud valedest, mis erinevatel põhjustel inimestele külge on jäänud.

Radioaktiivne kiirgus!

Tuumaenergia suhteliselt suur ebapopulaarsus inimeste seas on suuresti tingitud puudulikust informeeritusest, seda eriti tuumaenergia ohutuse suhtes. Paljud ei tea, et Tšernobõli plahvatuse põhjustas inseneride ja teadlaste ohutusnõudeid eirav katsetus tehnoloogiliselt algelise tuumareaktoriga, milliseid enam ei toodeta (kuigi Venemaal on mõned kasutuses). Veel suuremad on eksiarvamused ja lausa müüdid õhku paiskunud radioaktiivsete elementide kahjulikkuse kohta. Tuumaenergiavastased lobigrupid ja organisatsioonid nagu Greenpeace mainivad oma raportites ning protestidel ulmelisi inimkaotusi, esitades neid heausklikele kodanikele teadusliku tõe pähe.

On inimesi, kes arvavad et Tšernobõli tagajärjel suri miljoneid inimesi. On inimesi, kes arvavad et suri sadu tuhandeid. Selleks et radioaktiivse aine kokkupuute tulemusel surra, peab kiirgushulk üsnagi suur olema. Tugeva kiirgusallika läheduses olemine surmas mitmeid sõdureid, tuletõrjujaid ning tuumajaamas viibinud personaliliikmeid, tuulega ja pilvedega laiali kandunud radioaktiivsed osakesed olid 2004. aasta seisuga nõudnud 54 inimelu.(1) Palju suurem on aga kiirgusfoobia ohvrite arv - hinnanguliselt kuni 1250 enesetappu ja 100 000 - 200 000 vabal valikul tehtud aborti Lääne - Euroopas. (2)

Olles uurinud Ukraina piirkondi, mis said osaks kõige suuremale kiirgushulgale jõudsid teadlased järeldusele, et negatiivselt mõjus inimeste tervisele eelkõige kohalik toit, mis sisaldab väikestes kogustes radioaktiivset materjali. Et see aga inimese kehast ei välju, siis hakkab see pikaajalise tarvitamise järel avalduma haigustena, millest kõige levinum on kilpnäärmevähk. Seega ei ole kõne all olevad inimesed haigestunud akuutse ning otsese, vaid pikaajalise kaudse kokkupuute tagajärjel. Inimesed, kes said keskmisest natuke suurema koguse kiirgust, surid selle tõttu mõned kuud või nädalad varem, kuid isegi suitsetamine lühendab eluiga tunduvalt rohkem. Kusjuures need inimesed kaotasid ebatervislike eluviiside tõttu suure tõenäosusega aastaid oma elust.

Kusjuures ei ole mingeid tõendeid väitmaks, et Ukrainas toimunud plahvatus oleks mõjutanud kuidagi moodi ülejäänud maailma inimeste tervist. Kui väikestes kogustes radioaktiivsete ainete atmosfääri paiskamine kuidagi inimeste tervist oleks kahjustanud, oleks see koheselt välja tulnud 1963. aastal, mil USA korraldas Colorado kõrbes sadu tuumakatsetusi. Nende katsetuste käigus paiskus aasta aja jooksul atmosfääri iga nädal kaks korda rohkem radioaktiivset kiirgust kui Tšernobõlis. See radioaktiivne tolm tegi mitmeid tiire ümber Maa, ilma märgatavate kahjulike mõjudeta inimtervisele.

Kõigele lisaks elame me ise pidevalt radioaktiivse fooni keskel. See õhkub maapinnast meie majadesse, seda leidub meie toidus ning me joome seda veega alla. Kuid selle mõju sõltub samamoodi kogusest ning kokkupuuteperioodist. Eriti palju radooni sisaldab Põhja - Eesti maapind ning seda tuleks maja ehitades ka arvestada. Soome pealinna jõuab vesi aga 200 km kauguselt, sest linna enda vesi sisaldab liiga suurtes kogustes radooni. Radooni mõju inimtervisele avaldub alles pikaajalisel kokkupuutel. Samas võib igaüks kodus väikese kiirguskatse korraldada - nimelt sisaldab sigaretisuits radioaktiivset radooni, mis laguneb veel mitmeks erinevaks radioaktiivseks aineks, vabastades lagunemise käigus alfa-, beeta- ja gammakiirgust. Ka siin avalduvad mõjud alles pikaajalisel kasutamisel. Tõele näkku vaadates peame aga tõdema, et väikeste kiirgusdooside mõju inimtervisele on häbiväärselt vähe uuritud, kuid kindlasti ei ole nende mõju inimeste tervisele saatuslik. Ühe uuringu kohaselt aktiveerib väike kogus radioaktiivset kiirgust rakkudes vähi vastu võitlevad mehhanismid. Siinkohal oleks paslik meenutada Franklin Roosevelti kuulsat tsitaati: "Meil pole midagi karta peale kartmise enese." ("We have nothing to fear but fear itself.")

Finantseerimine

Tuumareaktorite disain on läbi teinud tõelise arengu ning täiendatud on ka vanemaid siiani käigusolevaid reaktoreid. Enam ei ole haruldased reaktorid, mis ennast ohu korral ise välja suudavad lülitada. Ka on täiustatud kaitsemehhanisme pidades silmas Ukrainias toimunud õnnetusega lõppenud katsetusi. Uued reaktorid on samas ka lihtsama ehitusega ning tänu sellele saab neid kiiremini valmistada.

Paranenud ohutusmeetmed ning lihtsam konstruktsioon tähendab ühtlasi ka seda, et uute projektide teostamise tõenäosus on suurem ning kogu protsess kokku kiirem ja seega tulusam. Ameerika Tuumaenergeetika Komisjon, valitsusasutus mis tegeleb tuumareaktorite ehituseks vajalike lubade väljastamisega, valmistub järgnevate kuude jooksul vastu võtma taotlusi 12 uue tuumareaktori ehitamiseks. Lisaks sellele on veel oodata ehitusloa taotlusi 15-le uuele reaktorile järgneva aasta jooksul. Nii suurt aktiivsust ei ole USAs aastaid nähtud - viimane kommertskasutuse jaoks ettenähtud tuumareaktor sai seal ehitusloa 1973. aastal. Ka mitmed teised riigid valmistuvad uusi reaktoreid ehitama, nende hulgas ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapan.

Kuid paranenud ei ole ainult ohutusmeetmed - tuumaelektri enda tootmine on odavamaks muutunud. Tuumaelektrijaamade suure komplitseerituse ja hoolduste tõttu ei saa need kahjuks ööpäev läbi käigus olla; 70. aastate lõpus oli USAs keskmine reaktor käigus alla 50% ajast ehk sealsed tuumaelektrijaamad seisid natuke üle poole ajast niisama. Praegu on keskmine reaktor käigus 90% ajast, tootes seeläbi ligi kaks korda rohkem elektrit, kui kolm kümnendit tagasi. Loomulikult on selline muutus tuumaelektri hinna alla viinud - on ju kõige suurem kulutus reaktor ise.

Globaalne soojenemine on probleem ning sellele on lausa meeleheitlikult lahendusi otsima hakatud. Üks paljuräägitud lahendus on süsihappegaasi kvootidega kauplemine - see annab finantseelise atmosfääri süsihappegaasi vähem paiskavatele kompaniidele, kuid samas 'karistab' neid kes uute piirangutega kohaneda ei suuda. Tuumaelektrijaamad süsihappegaasi ei tooda ning nii saaksid nad oma kvoodi maha müüda. Kusjuures fossiilkütustest elektrit tootvad kompaniid peaksid neid samu kvoote kokku ostma ja nii kalduks kaalukauss veelgi enam tuumaenergia poolele.

Seda kõike arvesse võttes selgub, et tuumaenergia ei olegi nii kauge, kallis ja ohtlik kui ta meedia vahendusel meile tunduda võib. Samas ei tohiks unustada, et tuumaenergia üksi ei suuda midagi - oluline on ka taastuvate energiaallikate arendamine, tarbimise vähendamine ja teised meetmed. Ühtlasi peaks iga riik vältima sõltuvust Lähis-Ida naftast ja Vene gaasist, mida võidakse suure tõenäosusega kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Maailma suurimad uraani eksportijad on Kanada ja Austraalia, riigid mille poliitika on läbipaistev ning etteaimatav, kuid eelkõige ohutut energeetilisest vaatepunktist.

Kasutatud materjalid:

1. IAEA. Chernobyl Forum Report. Chernobyl Accident. Nuclear

Issues Briefing Paper 22. Sep. 2005. World Nuclear Association,

London. Available from URL: http://www.uic.com.au/nip22.htm

2. Walinder G. Has Radiation Protection Become a Health Hazard?

Medical Physics Publishing, Madison, WI and The Swedish Nuclear

Training and Safety Centre, Nykoping, Sweden, 1995. 16–63, 95–

117, 128–137. Available from URL: http://www.medicalphysics.org

3. Ajakiri The Ecnomist, 6. septembril ilmunud artiklid:

1) Nuclear power's new age

2) Nuclear dawn

3) Atomic renaissance

2. MIT uurimus "The Future of Nuclear Power". Kõige põhjalikumaks peetud uurimus tuumaenergia tuleviku kohta, koostatud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) ja Harvardi teadlaste poolt. Kuigi ma olen tutvunud uurimuse põhisisuga, pean tõdema et ma ei ole kogu materjali läbi töötanud. Lisana on juurde pandud ka isiklike märkmete fail, kust leiate kõnekaid fakte ja väljavõtteid.

MIT uurimus .

Kokkuvõte raportist.

Kui kokkuvõtet ei ole enam netist võimalik saada, siis võtke minuga ühendust aadressil kvelbri@gmail.com. Fail püsib netis kõigest esimesed 14 päeva!

3. Austraalia ja Uus-Meremaa Kuningliku Radioloogiakolledži raport radiatsiooni kohta. 2007

Kõige lõpuks tahaksin ma siiski korrata juba varem mainitut: tuumaenergia ei ole lahendus meie energeetikaprobleemidele, see on kõigest üks osa mitmekülgsest lahenduste kombinatsioonist. Energiakriisi lahendamisel peaks olulist rolli mängima ka roheline energia ning suurem efektiivsus nii autotootjate poolt kui ka olmeelektroonika valmistajatelt. Tuumaenergia ei tohiks inimestele tunduda kui teisi variante välistav lahendus, pigem vastupidi - tuumaenergiat kasutades oleks võimalik isegi paljuräägitud vesinikumajandus püsti panna. Kuid seda poliitilise tahte olemasolul muidugi (mis ei tähenda sugugi seda, et rahva arvamus ei loe).

Kristjan Velbri, 23. oktoober 2007.

Hiina vs. USA - lahing nafta pärast [VIDEO]

2007-10-12T18:34:00.000+03:00

Maailma energiajulgeolek on viimastel aastatel üha rohkem kõikuma löönud ja uus mängija Hiina tõstab märgatavalt panuseid. Kliki siia, et videod näha.

Tuumaenergia tagasitulek?

2007-08-29T14:51:00.000+03:00

Üha enam kõlapinda saava globaalse soojenemise taustal on uute tuumaelektrijaamade ehitamine taas päevakorda kerkinud. Ka Eesti Energia on mõelnud kõrvuti Läti, Leedu ja Poola energiakompaniidega Ignalina uude tuumaelektrijaama investeerida.

Tuumaenergia on vastuoluline suuresti tänu eelmise sajandi keskel alguse saanud liikumisele, mille eesmärgiks oli ja on tänaseni tuumaenergia tootmise lõpetamine. Sageli pakuvad tuumaenergia vastased lahenduseks taastuvaid enegiatootmise viise nagu tuule-, hoovuste- ja päikeseenergia kasutamine – tehnoloogiad, mille rakendamine nii suures mahus, et see asendaks tuumaenergia ja süsinikdioksiidi tootvad fossiilkütused, on seotud mitmete probleemidega.

Taastuvate energiaallikate kasutamine eeldab suuremahulisi investeeringuid nii selle energia tootmisse kui ka selle jaotamisvõrku. Praegu on maailma elektrivõrgud üles ehitatud arvestades suuri elektrienergiajaamu, mis suudavad korraga elektriga varustada mitut miljonit elanikku. Soojusenergia jaotusvõrgud on osades riikides olemas, teistes toodavad kõik üksused endale ise soojusenegia, kas siis kohalike katlamajadega või statsionaarsete küttekehadega. Et taastuva energia tootjad suudavad korraga toota vaid väikese koguse energiat, on nende suuremahulisel kasutusel vajalik jaotusvõrgu ümberehitamine, arvestades mitmete tuhandete väiksemate tootjatega. Kui praegu on elektrivõrkude moderniseerimine juba problemaatiline, siis täiesti uue jaotusvõrgu ehitamine võib kujuneda üle jõu käivaks nii mõnegi riigi jaoks.

Loe edasi DELFIst.

Soja versus Amazonase vihmamets [VIDEO]

2007-08-24T19:24:00.000+03:00

KAITSE BALTI MERD, KUNI EI OLE VEEL HILJA!

2007-08-13T14:33:00.000+03:00

Anna allkiri Saksa-Vene gaasitoru ehitamise vastu!
Lisainformatsioon ja allkirjastamine: http://www.balticsea.lt/ee

Riiklikust röövkaubandusest

2007-08-05T13:10:00.000+03:00

Nädalavahetuse Äripäev kirjutab kuidas saastekvootide vähendamine poole võrra sunnib Eesti Energiat hinnatõusule mõtlema. Artiklis esitatakse ka eelmiseks kolmaastakuks Eestile antud kvoodid, võrdluseks tuuakse "oodatud" ja tegelikud järgmise viisaastaku kvoodid.
Eesti Energia esitab olukorda ootamatu ärikliima muutusena, sedasama teeb ka (Eesti Energia omanik) Eesti riik, kes on alustanud Euroopa Komisjoni vastu kohtuasja, nõudes Eestile suuremat saasteluba.
Tegelike faktide põhjal (millest mitmed esitati ka artiklis) võib aga väita, et Eesti Energia pole mitte ainult silmakirjalik ja keskkonnavaenulik vaid on ka iseendale haua kaevanud.

Eelmise kolmaastaku peale anti Eestile õigus aasta jooksul väljastada veidi alla 20 miljoni tonni CO2-te aastas, millest massiivne enamus anti Eesti Energiale. Võrdluseks, suurema rahvaarvuga Lätile anti umbes kolmandiku võrra vähem, Leedu kvoodid jäid veerandini Eesti omadest. "Kavandatud" kvoot järgmiseks viisaastakuks Eestile oli 122 miljonit tonni, ehk 24,4 tonni CO2-te aastas. Eestile antud kvoot on 12,7 miljonit aastas, ehk 52% soovitust.
ELi poolt määratavate kvootide eripära on, et nendega saab kaubelda. Kui keegi vähendab saastamist, on tal võimalus enda allesjäävad saastekvoodid maha müüa kellegile, kes soovib saastada üle lubatud määra. Algselt oli kvoodi turuhind 35€, kuid peagi, kui sai selgeks, et esimesel kolmaastakul riikidele antud kvoodid olid liigsuured, kukkus hind kokku ja on praeguseks jõudnud 0,1 euroni.

Eesti Energia on teeninud viimase kahe aasta jooksul kvootide müümisega 2,7 miljardit krooni, jaotamata kasumit on ettevõttel 4 miljardit. Neid numbreid vaadeldes ei tohiks unustada, et tegemist on riigiettevõttega, kelle ülesanne ei tohiks olla mitte kasum vaid võimalik odava ja kõrgetasemelise teenuse pakkumine. 4 miljardit kasumit tähendab 2963 krooni iga Eesti elaniku kohta, iga imiku, iga vanuri, iga tööinimese. Nüüd, kui Eesti Energia ähvardab rahvast järjekordse hinnatõusuga, et hakata sisse ostma saastekvoote, ütlen mida selgelt ja üheselt: "Ei." Mina ei ole nõus. Oma osa kvoodi nii järsul vähenemisel on kindlasti ka selsamal Eesti Energia röövkapitalistlikul äritegemise viisil. Kui ikka hunti kaua narrid, siis hammustab ka.
EE-l on olemas vajalikud ressurssid, ning hinnatõus selliste turutingimustega on liigkasuvõtmine.

Edgar - Kaj Velbri. 2007

Alalisvool + tuuleenergia = Euroopa tulevik

2007-08-02T17:55:00.000+03:00

Üleeuroopalise alalisvoolu võrgustiku ehitamine võib tuuleenergia rolli Euroopas tunduvalt suurendada. Artikkel The Economist'is.

Avalikustada tuumaenergia tasuvusuurimus!

2007-02-23T16:38:00.000+02:00

Anna oma allkiri tuumaenergia tasuvusuurimuse avalikustamiseks!

Kliimauudised

2007-02-18T11:27:00.000+02:00

Tere lugejad!

Natuke aega tagasi lõin ma globaalse soojenemise ja kliimamuutuste kajastamiseks spetsiaalse blog. Seal on üleval nii mõnigi huvitav video, kui ka värsked ning mõned vanad, aga kajastamist väärt uudised. Kliima.blogspot.com
Viimased uudised:

Väävelkate ümber Maa?

Poliitikud allkirjastasid uue kliimapakti

Tänavune jaanuar purustas kõigi aegade soojarekordi

Globaalne soojenemine. I video

Kasvuhooneemissioonide vähendamine.

2007-02-07T20:03:00.000+02:00

Eesti keeles leiate häid nõuandeid siit ja siit. Rohkemaks praegu aega ei ole...

IPCC neljas raport

2007-02-04T18:38:00.000+02:00

ÜRO Valitsustevahelise Kliimapaneeli raport juba enne avaldamist aegunud.

Eilne The New York Times kirjutab, et kuus aastat vaeva nõudnud ning rohkem kui kahte tuhandet teadlast hõlmav maailma kliimaraport on juba enne avaldamist aegunud. 2001. aastal avaldatud raportis märgitakse, et järgmise saja aasta jooksul võib meretase tõusta mõne tolli või kuni 90 sentimeetri võrra, mis kujutaks endast katastroofi paljudele rannikualadele üle kogu maailma. Üllatuslikult on aga eile avadaldatud raport selle koha pealt palju leebem.

Mitmete kliimateadlaste kohaselt on see aga peaaegu kindlalt väär, sest viimaste aastate jooksul kogutud andmed liustike sulamise kohta väidavad vastupidist. Eksperdid kinnitavad, et kui seda raportit ei korrigeerita, võib Valitsustevaheline Kliimapaneel oma senise positsiooni rahvusvahelise kliimaautoriteedina kaotada.

Ka sattelliitidel tehtud mõõtmised kinnitavad, et meretaseme tõus on liikunud 2001. aastal avaldatud raportis mainitud ülemistes piirides. Ka on eksperdid muret avaldanud seoses sellega, et mainitud raporti tarvis lõpetati uue materjali vastuvõtt 2005 aasta detsembris. Just eelmise aasta jooksul tuli palju teateid liustike sulamise ning meretaseme tõusu kohta, kuid neid ei ole raportis arvesatatud.

Täispikk artikkel:
http://www.nytimes.com/2007/02/02/science/02oceans.html?_r=1&oref=slogin

Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

2007-01-25T19:34:00.000+02:00

Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Selle artikliga üritangi sellele probleemile rohkem tähelepanu juhtida.
Mis see on?

Globaalne soojenemine on viimase 50 aasta jooksul täheldatud atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Kuigi globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, on meil piisavalt kaalukaid tõendeid tõestamaks, et inimtegevus on globaalse soojenemise peapõhjustaja (1). Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Siin artiklis keskendume siiski süsihappegaasile, sest teda esineb metaanist rohkem ning erinevalt veeaurust, saab selle emissioone keskkonda edukalt vähendada. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suurem soojenemine, seda suurem veeauru konsentratsioon jne. Inimtekkelised kasvuhoonegaasid vabanevad atmosfääri peamiselt fossiilkütuste põletamise, põllumajanduse ning lageraie tagajärjel.

Need päikesekiired, mis pilvkattest tagasi ei peegeldu, käituvad erinevalt vastavalt selle pinna omadusele, milleni nad jõuavad. Valge jää peegeldab ligi 95% temani jõudvast valgusest, veekogud seevastu omandavad suure osa soojusest, kuid soojenevad aeglaselt võrreldes maapinnaga, mis ka kiiremini jahtub. Ilma ookenideta oleks selline elu, nagu meie seda tunneme, planeedil Maa, võimatu. Ookenid käituvad hiiglaslike temperatuuri regulaatoritena. Kuna ookenid jahtuvad kiiremini, kui maapind, siis hoiavad nad selle soojuse endas, hoides temperatuuride amplituudi elutegevusele normaalsetes piirides. Samas käituvad nad ka jahutajatena, sest nad ei soojene nii kiiresti, kui maapind. Ilma ookenideta varieeruks Maa temperatuurid päeval ning öösel + 100 ning -155 C vahel, teisisõnu - Maa oleks väga sarnane Kuule.

Maa temperatuuri aitavad meile sobivas vahemikus hoida ka kasvuhoonegaasid. Päikesekiired, mis Maalt tagasi peegelduvad, teevad seda hoopis teisel lainepikkusel, sest Maa pinnatemperatuur on Päikese omast tohutult erinev. Päikeselt tulnud lühikese lainepikkusega kiired peegelduvad tagasi palju lühema lainepikkusega. Osa neist kiirtest imendub soojuse näol kasvuhoonegaasidesse enne, kui nad kosmosesse edasi peegelduvad. Selle tagajärjel atmosfääri temperatuur tõuseb. Kuni kindla piirini on selline asi igati normaalne ja meile eluks vajalik, kuid nagu teistegi asjadega, on ka kasvuhoonegaasid suurtes kogustes kahjulikud. Just seda me praegu teemegi - me suurendame kasvuhoonegaaside osakaalu atmosfääris tasemeteni, mida ei ole ajaloos enne nähtud. Kasvuhoonegaasid lahustuvad vees, tänu sellele on teadlased suutnud kindlaks teha aastatuhandeid tagasi eksisteerinud atmosfäärikoostise. Seda tänu hiiglaslikele jäämassidele Antarktikas, kus on kiht-kihilt näha aastad, mil saaste on suurem olnud. Praegusel hetkel Maa ajaloos on CO2 konsentratsioon atmosfääris suurem, kui ta on olnud viimase 400 000 aasta jooksul.

Joonis: süsihappegaasi konsentratsioon atmosfääris.

Ruumi säästmise mõttes ei hakka ma seda artiklit piltide ja graafikutega üle koormama. Võrreldes seda graafikut ajalooliste temperatuuride, mida on sarnaselt süsihappegaasi sisaldusele võimalik välja arvutada või mõõta, on selgelt näha, et Maa temperatuuri ning süsihappegaasi konsentratsiooni vahel valitseb otsene seos. Me ei ole globaalse soojenemise täielikku võimsust veel tunda saanud, seda takisatavatest tolmuosakestest, mis põhjustavad globaalset pimenemist, on juttu siin.

Kliimamuutuste tagajärjed

Kasvuhoonegaaside kogunemine atmosfääri põhjustab globaalset soojenemist, mis toob endaga kaasa globaalsed kliimamuutused. Globaalne soojenemine (global warming) ja kliimamuutused (climate change) ei ole päris üks ja sama, kuigi neid kiputakse omavahel segi ajama. Kui globaalne soojenemine võtab enda alla ainult temperatuurimuutused, siis kliimamuutused hõlmavad suuremaid muutusi maa kliimas (sinna alla läheb ka globaalne soojenemine). Seega oleks paslik rääkida kliimamuutuste tagajärgedest.

Üks kõige paremini tajutavaid tagajärgi on temperatuuride suurenemine. Viimased aastad on toonud meile rekordtemperatuurid - kümme kõige kuumemat aastat alates mõõtmiste alustamisest on esinenud viimase 16 aasta jooksul, sealhulgas oli kõige kuumem neist 2005. aasta. 2007. aasta alguses tegid teadlased uudistes teatavaks, et see aasta tuleb suure tõenäosusega kõigist eelnevates veelgi soojem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas; tõusvad veetasemed üle maailma; suurema intensiivsusega ning tihedamini esinevad tormid ja muud ohtlikud tagajärjed.

Eelmise sajandi jooksul suurenes Maa keskmine temperatuur poole kraadi võrra Celsiuse järgi - kiireim muutus tuhandete aastate jooksul. Kuid oleks väga lühinägelik vaadata ainult keskmisi temperatuure - samal ajal kui Aafrikas temperatuur tõuseb ligi 3 kraadi, võib mõnes teises kohas temperatuur hoopis langeda. Temperatuurimuutuste üldistamine terve Maa peale annab meile vastukäivaid vastuseid ning seda tuleks vältida. Kui emissioonide vähendamiseks mitte midagi ette ei võeta, on rohkem kui 75% tõenöosus, et globaalsed temperatuurid tõusevad järgmise 50 aasta jooksul ligi kolm kraadi.(3)

Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Igaaastane külmumine ja jäätumine on neile siiamaani piisava joogiveevaru taganud, kuid nüüd ähvardavad need liustikud jäädavalt sulada. See teeb praguse mageveenapi olukorra veelgi hullemaks. Need miljonid inimesed hakkavad siis endale uut kodu otsima, tekitades ümbritsevates riikides hulgaliselt immigratsiooniga seotud probleeme, sealhulgas suurenevad vägivald ning sanitatsiooniprobleemid, mis paratamatult tekivad suurte töötuse ning ülerahvastatuse puhul. Peamiselt hakkavad endale uut kodu otsime need miljonid inimesed, kes elavad Bangladeshis ning Hiina madalikel. Kõik see jääb liustike sulamisel vee alla. Juhul, kui temperatuurid tõusevad 5 C, on ohustatud paljud maailma suurlinnad, nende hulgas London, Shanghai, New York ning Hong Kong (4).

Gröönimaa ning Antarkita jäämassiivides peituvad hiiglaslikud mageveevarud, mille sulamise korral tõuseks veetase 68,8 meetri võrra. Oluline on sealjuures just see, et see jää on praegu merepinnast kõrgemal, andes suurema effekti veetaseme tõusule, kui seda annab vees olev jää (ehk Põhja - Jäämeri). Et see jää ära sulaks, ei ole palju vaja - juba praegu tuleb nii Gröönimaa kui ka Antartika küljest tükke lahti, mis vette kukuvad, ning aja jooksul seal sulavad. Praegu on need tükid väikesed, kuid kui midagi ette ei võeta, siis see protsess üha kiireneb muutudes kriitilise jäämassi kadudes peatamatuks.

Kliimamuutused toovad endaga kaasa ka tavapärase sademetemustri muutumise. Aafrikas, Saheli kõrbes, suri miljoneid nälga, sest vihmapilvede kurss oli muutunud ning nad sadasid maha hoopis mujal. Sademetemustri muutumine on ohuks terve maailma põllumajandusele. Stern Review kohasel on juba ühekraadise muutuse korral paljude regioonide põllumajandus löögi all. (4) Vähenenud sademed tekitavad paratamatult ka ulatuslikke metsapõlenguid, mis omakorda teevad olukorda veel hullemaks (Portigal, Hispaania, Austraalia ning California on nende poolest juba kurikuulsaks saanud). Samal ajal toob see kaasa suuremaid saake kõrgematel laiuskraadidel asuvates riikides. Kuid mis hinnaga? Teadlased on täheldanud, et üha enam troopilistele regioonidele omaseid putukaid ning ka haiguseid on levinud jõudsalt põhja poole. Malaaria ning teised ohtlikud haigused levivad koos temperatuuriga endistele külmadele aladele ning hakkavad seal edukalt hävitustööd tegema. Alles teatati uudistes, et Itaalial on taas hakata malaaria pärast muret hakata tundma. Tegelikkuses tähendaks soojemad ilmad Euroopale lühiajalist soojalaines, mis asenduks Golfi hoovuse seiskumisel jääajaga.

Soojemad ilmad merel tekitavad võimsamaid torme. Katrina oli midagi enneolematut, kuid see kõik võib korduda. Selle artikli kirjutamisel on Ameerika Ühendriike tabanud hävitav jäätorm, Euroopas on üks torm just vaibunud, olles tekitanud miljoneid eurosid kahju ning tappes vähemalt 40 inimest. Jaapan, Hiina ning Korea saavad iga aasta järjest rohkem tormihoiatusi, 2005. aastal said Atlandi ookenil tekkinud orkaanide nimed otsa, sest neid oli nii palju. Kahju ei ole ainult majanduslik, hävivad ju terved linnad ning elupiirkonnad. Tormid mõjutavad miljonite inimeste elu üle terve maailma.

Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele. Looduskaitsjaid vaadatakse vahel küll altkulmu, kuid tegelikult kannatame me kõik teiste liikide väljasuremise korral. Looduses on väga tähtsal kohal loomade toiduahel - see on kett, mille ühe lüli katkemisel võib valla pääseda terve kaskaad sündmusi. Ühe konnaliigi väljasuremisel korral jäävad konnadest toitunud linnud ning roomajad ilma toiduta, samal ajal suureneb sääskede ning muude putukate arvukus, sest ei ole mitte kedagi, kes putukate juurdekasvu piiraks. Keegi ei ole kindel, kui palju erinevaid liike organisme Maal on, kuid arvatakse, et see langeb kuhugi 10 - 100 miljoni liigi vahele. Kuid kõigest kolmekraadise temperatuuritõusu puhul arvatakse kuni 50% maailma liikidest välja surevat. Lisaks sellele kahanevad ka inimestele uute ravimite ning materjalide eluslooduse baasil väljatöötamise võimalused.

Golfi hoovus

Mehhiko Lahes alguse saav Golfi hoovus koosneb soojast veest. Ta liigub mööda Ameerika Ühendriikide idarannikut Põhja poole ning teeb siis pöörde Euraasia mandri poole. Soojad veed soojenedavad ka õhutemperatuure, tehes nii Euroopa elamiseks väga sobivaks. Jää sulades Gröönimaal ning Põhja - Jäämeres tekib suur hulk värsket, külma vett, mis jahutab Golfi hoovuse soojad veemassid ning lõpuks seiskab selle. Ilma Golfi hoovuseta sarnaneks Põhja- ning Kesk - Euroopa kliima Siberi omale. Kuna Golfi hoovus on osake ülemaailsest hoovuste süsteemist, siis globaalsel skaalal on sellel etteaimamatud tagajärjed.

Kasvuhoonegaaside allikad

Suur osa kasvuhoonegaasidest tekib fossiilkütuste põletamisel. Iga aastaga suureneb nõudlus nafta järele keskmiselt 2 protsenti, seda eeskätt arenevate riikide toel. Suurenev nõudlus sunnib mitmeid riike vaatama teiste vahendite poole ning paljud riigid on kivisöe taas au sisse tõstnud. Samal ajal tõuseb nõudlus nii gaasi, põlevkivi kui ka kõikide teiste energiallikate järele. Üle maailma ehitatakse küll hiiglaslikke tuuleparke, kuid teiste võrreldes fossiilkütustega ei ole taastuvenergia edusammud siiamaani eriti suured olnud. Iga aasta muutuvad päikesepaneelid ja tuuleturbiinid küll tõhusamaks, kuid suurfirmad ning riigid on nende paigaldamist kas otseselt takistanud või siis tähelepanuta jätnud. Hea näide siinkohal on Eesti riigile kuuluv Eesti Energia, kes takistab uute tuuleparkide ehitust (5). Taanis on asjad aga vastupidi, seal on tuulenergia osakaal energiatoodangust juba 20%, mis on väga hea näitaja.

Väga suure hulga kasvuhoonegaase tekitab transport. Tänapäeval on inimestel rohkem autosid, kui eales varem. Olgugi, et nad on keskkonnasõbralikumad, kui vanad autod, on nende kogueffekt autode suure arvu tõttu siiski meeletu. Vesinikuautode turuletoomine venib, elektriautod korjati turult ära ning ainuke alternatiiv on kasutada hübriidautosid, mis saastavad rohkem loodust, kui nad konserveerida aitavad (Toyota Prius). Kõige parem lahendus on autosid vähem kasutada ning selle asemel eelistada ühistransporti, kuid see on riigi või kohaliku omavalitsuse kohustus, ning seega mitte väga edukalt lahendatud probleem. Samas on osad osariigid Ameerika Ühendriikides võtnud endale kohustuse keskkonnasäästlikust arendada, seda ka ühistranspordi vallas. Ameerika linnades vuravad ringi esimesed vesinikelementidel töötavad bussid, mis tulevikus võib olla täiesti tavaline. Ka Rootsi on osa oma bussipargist pannud sõitma biokütustel, olenemata sellest, et Rootsi tegelik eesmärk on saavutada energiasõltumatus teiste riikide suhtes.

Ligikaudu 20% süsihappegaasist, mis atmosfääri paisatakse, tekib metsade hävitamise tõttu. Hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, Aafrikas, Indoneesias ning mujal maailmas on korrumpeerunud valitsusametnike tõttu üha suuremaid ohvreid nõudev ettevõtmine. Hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral (väga tavaline nähtus) ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Savannidest saab aga muutunud sademetemustri puhul väga kiiresti kõrb. (Väga hea ülevaate hävitatud vihmametsade ulatusest Amazonases annab see lehekülg.). Biokütuste tootmise sildi all hävitab Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks. EL ning USA aitavad probleemile vaid kaasa - kahepeale kokku impordivad nad 49% Brasiilia soja, 41% Brasiilia loomaliha ning 78% Brasiilia puidu ekspordist. (6)

Põllumajanduse hävitav mõju loodusele on meile üha enam ja enam selgemaks saanud. Monokultuuride kasvatamine ning üha suurenev lihatarbimise kultuur aitab seda olukorda vaid hullemaks teha. Ühe uurimuse kohaselt kulub ühe tonni söödava liha toomiseks 10 kuni 20 korda rohkem energiat, kui kulub ühe tonni vilja tootmiseks, olenevalt viljast (7). Riikides, kus inimeste toidusedel koosneb peamisel taimsetest toitudest, kulub ühe inimese toitmiseks keskmiselt 7 korda vähem maad, kui seda kulub nendes riikides, kus toidusedel koosneb suures osas lihatoitudest.

Kuigi see loetelu võiks veel edasi minna mitu lehekülge tõmbaks ma viimase punktiga selle peatüki otsad ilusti kokku. Viimased olulised kasvuhoonegaaside tekitajad on hooned ning ehitised. Mõne linna öist pilti imetledes ei tule tavaliselt pähegi küsida mitmes nendest valgustatud kontoritest tegelikult töö käib. Ööseks ning pühadeks sissejäetud arvutid, valgustid ning küte tekitavad ka majanduslikku kahju. Eelmise aasta jõulude paiku sai Inglismaal ühes maakonnakontorid tööd spetsiaalne inimene, kes pidi pühadeks kõik arvutid välja lülitama, kusjuures rahaline kasu oli suurem, kui see palk, mis talle maksti.

Reaktsioon maailmas

Globaalne soojenemine ning sellega kaasnevad kliimamuutused on maailmas seinast seina vastutõttu leidnud. Liiga paljud riigid on probleemi teadvustanud, kuid ei tee sellega seoses midagi otsustavat. Stern Review kohasel võib globaalne soojenemine maailma SKP-d vähendada kuni 1% ulatuses, ja seda lähikümnenditel. Kyoto protokolli reaalne mõju on vägagi kaheldav, eriti kui allakirjutanute seast ei leia USA-d, kes on üks maailma suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. Taani, Hispaania, Suurbritannia ning Saksamaa oma eesrindlike tuuleenergiaparkidega näitavad ülejäänud maailmale head eeskuju. Kuid muidugi ei tohiks lootusi panna ainult energiatootmismeetodite parenemisele, oluline on ka tarbimise ning jäätmete vähendamine.

Lõpetuseks.

Ükskõik, mis teooriaga skeptikud ka välja ei tuleks, on maailma juhtivad teadlased sellel alal jõudnud üksmeelele, et globaalse soojenemise peapõhjus peitub inimtegevuses. Kindlasti mõjutavad globaalset soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada - see oleks väga vastutustundetu nii meie planeedi kui ka järeltulevate inimpõlvede ees. Järgmises artikli kirjutan ma sellest, kuidas me kõik saame aidata probleemi lahendada.

Kristjan Velbri,
2007.

Samateemaline arutlus Silmaringi foorumis. Tule ka!

1.Climate Change 2001: Working Group I: The Scientific Basis
http://www.grida.no/climate/ipcc_tar/wg1/007.htm
2.Pilt "Süsihappegaasi sisaldus", tõlgitud.
Originaal: http://www.globalwarmingart.com/wiki/Image:Carbon_Dioxide_400kyr_Rev.png
3.At-a-glance: The Stern Review
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/6098362.stm
4.Stern Review, Exectuvive Summary
Figure 2: Stabilisation levels and probability ranges for temperature increases
5."Tuulenergia", Kristjan Velbri. Lõik: Tuulenergia Eestis
http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html
6. National Geographic, jaanuar 2007, "The Last of Amazon"
7 "Connections: Canadian Lifestyle Choices and the Environment.”
A State of the Environment fact sheet. No 95-1 (Ottawa: Environment Canada, 1995), p. 7.
7. http://silmaring.pri.ee/viewtopic.php?t=114

Uued teemad

2007-01-18T20:07:00.000+02:00

Tervist lugejad!

Ma ei ole nüüd tükk aega midagi uut jõudnud kirjutada, kuigi ma olen selle teemaga aktiivselt kogu selle aja tegelenud. Ma ei ole kõiki energeetikaga seotud teemasid veel kajastanud (põlevkivi, päikeseenergia jne.), kuid need jäävad kuhugi tulevikku. Lähiajal kavatsen ma siia kirjutada peamiselt keskkonna ja globaalse soojenemise kohta.

Kristjan Velbri
2007.

Milleks meile taastuvenergia? - Arvamusartikkel.

2006-12-18T21:27:00.000+02:00

Olles ise nüüd taastuvenergia kohta päris palju kirjutanud olen ma kokku puutunud mitmete väärarusaamadega. Paljud neist puudutavad tehnoloogiat, kuid sellest ma siiski ei räägiks, sest igal tehnoloogial on oma iseärasused ning head/halvad küljed. Praegu tahan ma hoopis vastata levinud küsimusele: milleks meile taastuvenergia?
Teadlased on jõudnud üle kogu maailma üksmeelele, et globaalset soojenemist ja kliimamuutusi põhjustavad inimese poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasid. Selle kohta on hulgaliselt faktilisi andmeid ning igaüks võib neid ise omal käel internetist uurida. Alates industriaalajastust on globaalset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside hulk aina suurenenud, kuid siiski paljud inimesed, ilmselt meedia mõjul, kahtlevad nende faktide paikapidavuses. Oletatakse, et selle taga on hoopis Päikese tsüklid või Maa enesega toimuvad muutused. Kuid isegi kui see oleks tõsi, siis jääb skeptikutel üks tähtsamaid asju (nende jaoks eriti) kahe silma vahele - jah, selle asja nimi on raha!
Skeptikute suur mure on, et me kulutame ilmatu hulga raha inimese poolt toodetud kasvuhoonegaaside vähendamiseks, mis on täiesti mõttetu, sest globaalne soojenemine ei ole inimese põhjustatud. Või nii nad räägivad. Aga samas jätavad nad tähelpanuta fakti, et maailma energiaressurssid on väga ebavõrdselt jaotunud. Valdav osa maailma naftaressurssidest on peidus Araabia liiva all. Mida suuremaks läheb nõudlus, seda kõrgemale kerkib ka hind. Ka gaasi ja kivisöe ressurssid on ebavõrdselt jaotunud. See toob kaasa selle, et paljud riigid peavad kütuseid sisse ostma. Kütusekulude osa meie majanduses on viimasel ajal väga kiiresti suurenenud ning kuni ei ole mõnda uut imetehnoloogiat tarbijani toodud, jätkub see hinnatõus. Energiaga manipuleerimine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Venemaa näitel ka päevakorda kerkinud. Energiahindade pideva tõusuga käib kaasas ka kõrge inflatsioon - on ju suur osa meie igapäevatoodetest toodetud kas naftast või siis sellega generaatoreid küttes. Tulevikus võib tavaliseks kujuneda, et suurte elektrihindade tõttu ei suudeta piisavalt kütust sisse osta. Seega, taastuvenergia tootmine ning uute tehnoloogiate arendamine on igati põhjendatud. Taastuvenergia tekitab ka hulganisti uusi töökohti - ka tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vajavad hooldamist. Veelgi parem oleks tootmine Eestisse tuua. Taastuvenergia tootmine on reeglina kohalik, välistades poliitilise manipulatsiooni ohu.
Viimane, ning ka väga oluline punkt on tervis. Kui jätta kõrvale globaalne soojenemine siis tuleb tõdeda, et mitmed heitgaasid on inimesele ja inimtegevusele kahjulikud. Linnapiirkondades, kus saaste on suurem, on inimeste keskmine eluiga lühem. Heitgaasid mitte ainult ei saasta seda õhku mida me hingame, vaid ka vett mida me joome. Pidades meeles, et Eesti on üks väheseid riike, kellel lähitulevikus mageveevarudega probleeme ei tohiks tekkida, kuid me ei tohiks selle tõttu veega pillavalt ümber käia. Terviseprobleemid ei ole mitte ainult ebameeldivad, vaid nendega käib ka eelnevalt mainitud rahaline koormis kaasas. Mida rohkem me saastame seda keskkonda, kus me elame, seda rohkem me peame kulutama tagajärgede likvideerimisele.

Tuuleenergia

2006-12-10T16:18:00.000+02:00

Tuuleenergia

Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis.

Disain
Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. On olemas ka vahepealsed mudelid. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik. See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka Eestis kasutasid talupojad seda ning ehitasid tuuleveski pöörlevale alusele.

Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Esimene mudel on mõeldud katsetamiseks aga projekt on nii lubav, et Itaalia valitsus on seda juba 15 miljoni euroga finantseerinud. Projekti nimi on KiteGen. Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni (0).

Quietrevolution'i uudne turbiin

Asetus
Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades (1). Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid.

Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Kuna mere kohal on tuul tihedam, siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad.

Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW.

Tuulepark Iiri meres

Väikesed turbiinid
Väikeseid tuuleturbiine võib paigutada nii kodudesse, kontoritesse kui ka eriotstarbeliste masinate käitamiseks (nt. linnades wifi saatjate energia tootjatena). Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust.

Tuuleenergia maailmas
2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania (10,027 MW), kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat.(2) Suurt initsiatiivi näitavad üles ka Hiina, Taani, Kanada ning Brasiilia.

Toetused
Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt üle terve maailma. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet, mis tekitab inimestele üle terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase, mille mõju keskkonnale on hävitav. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajäätmed, mis tuleb ohutult hoiustada, tuuleenergiaga saastet ei teki.

Tuulepargid saavad küll toetusi, kuid samamoodi saavad toetusi kõik teised energialiigid. ükski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest, seda teevad ainult riigid, kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale.

Tuul
Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada.

Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad
kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes need viimased laused: tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil.

Keskkond ja ökoloogia
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks (3). Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. (4)

Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel 57 miljonit lindu ning vastu klaasi lendab ennast surnuks 97,5 miljonit lindu (5). Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast (6). Kuna globaalne soojenemine kujutab ka lindudele palju suuremat ohtu kui tuuleenergia, on RSPB (Royal Society for the Protection of Birds ) tuuleparkidele oma toetuse andnud (7).
Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud - 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini (8).

Esteetika
Osad inimesed pelgavad tuuleparke esteetilistel põhjustel, väites et need rikuvad vaate, kuid samas teevad seda sama tavaliste elektrijaamade kõrged korstnad ja tuumaelektrijaamade hiigellaiad aurukorstnad. Tuulepargi rajamine põllule ei sega mitte kuidagi viljakasvatust, samuti võib tuulepargi rajada karjamaale. Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi.

Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Mõned tuuleparkide juures elavad inimesed on kurtnud "varjuvõbelemise" üle, mis juthub siis kui vari ja päikesepaiste pidevalt labade liikumise tõttu vahelduvad.

Tuulenergia Eestis
Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib EE sõnul juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s.
"Samas on ETEA sõnul AS Eesti Energia oma piirkondlike esinduste kaudu väljastanud liitumist võimaldavaid tehnilisi tingimusi tuuleenergia arendajatele enam kui 300 MW ulatuses, mis näitab selgelt süsteemi võimet võtta toodangut vastu rohkem, kui seaduse eelnõus on fikseeritud." (9)

Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima.

Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus isegi elektri eest täishinda maksma (Pakri ja Esivere parkide puhul), tuues aluseks, et Eesti Energia ostab taastuvelektrit vaid võrgukadude ulatuses.(9) Sinna juurde on väga imelik lugeda uudist, nagu planeeritaks Narva elektrijaamade tuhaväljadele Eesti suurimat, 50 MW võimsusega, tuuleparki ehitada (10) Ruhnu tuulepargi projekt võib isegi läbi minna, sest nemad ei osta oma elektrit põhivõrgust, vaid toodavad ise diiselgeneraatoriga. (11) Viimasena tahaks ära mainida 200 MW projekti hispaanlaste poolt, eks näis kas nad suudavad Eesti Energia ümber veenda või mitte.(12) Kui riik seda teeb, id est lubab uute parkide püsitamist toetada, ostes seal toodetud elektri kokku, siis saab ta seda kärjekordse elektrihinna tõstmise ettekäändena kasutada. (13)

Kristjan Velbri
2006

arutlus selle teema kohta on siin, Silmaringi foorumis.

Allikad:
0. http://quietrevolution.co.uk/index.htm
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power
2. http://www.wwindea.org/
3. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg
4. http://72.36.212.11/prod/180-1.pdf
5. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg
6. http://www.newscientist.com/channel/life/mg18625045.500
7. http://www.iberica2000.org/Es/Articulo.asp?Id=1228
8. http://batcon.org/wind/BWEC2004finalreport.pdf
9. tsitaat EPL artiklist http://www.epl.ee/artikkel/362051
10. http://url.uploadr.com/10bf
11. http://www.epl.ee/artikkel/360329
12. http://www.epl.ee/artikkel/354522
13. http://www.epl.ee/?artikkel=326763

www.silmaring.pri.ee

2006-11-22T17:58:00.000+02:00

Nädal aega tagasi sai mul koos vennaga valmis ka foorum, kus siin käsitletud teemasid arutada saab. Kuna Eestis sellisesarnast foorumit ei leidnud, siis tegime selle ise. Foorum oli vajalik ka isikliku arvamuse väljendamiseks, millest ma siin üritasin hoiduda. Olete oodatud!

Kristjan Velbri.
2006.

www.silmaring.pri.ee

Tuumaenergia

2006-11-11T19:35:00.000+02:00

Tuumaelektri tootmine

Meedias on viimasel ajal palju kajastust leidnud uute tuumajaamade ehitamine. Rahvale esitletakse seda, kui odavat ja keskkonnasõbralikku energia tootmise viisi. Käiakse faktide loominguliselt ringi ning räägitakse vaid pool tõde - peaasi, et rahvas projektile vastu ei oleks. Järgnev on kirjeldus sellest, kuidas tüüpiline tuumajaam töötab, kütuse saab ja keskkonnale mõjub. Artikkel on koostatud BBC (1) ja Wikipedia (2) andmetel.

Uraani tootmine
Uraan on nii tsiviil- kui ka sõjaväe tuumaprogrammide tooraineks. Seda kaevandatakse avatud või maa-alustes kaevandusdes. Kuigi uraani leidub igal pool maailmas, on kontsentreeritud maagid pigem erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud.
Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U-235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kriitilise massi ehk piisava arvu U-235 aatomite olemasolul. Seejuures on iga 1000 looduslikult esineva uraani aatomi hulgas ainult seitse U-235 aatomit. Ülejäänud 993 aatomit on U-238.

Uraani puhastamine
Peale kaevandamist viiakse uraan tehasesse, kus ta purustatakse ning seejärel jahvatatakse peeneks pulbriks. Keemilise protsessi abil see pulber puhastatakse ja sellest saab "kollane kook", nimetus tuleneb selle kollasest värvist. Kollane kook koosneb 60-70% ulatuses uraanist ja ta on radioaktiivne.
Seejärel hakatakse uraani rikastama - nii suurendadatakse U-235 aatomite arvu. Selleks lahustatakse kollane kook lämmastikhapes ja allutatakse tervele reale keemilistele protsessidele. Seejärel muudetakse see gaasiks - uraan heksafluoriidiks (UF6) - kuumutades seda 64° C juures. Uraan heksafluoriid on söövitav ja reaktiivne ja seda tuleb käsitleda ülima hoolega. Torud ja pumbad konversioonitehastes peavad olema valmistatud alumiiniumi ja nikli sulamist, et lekkeid vältida.

Uraani rikastamine
Et reaktsioon tuumaelektrjaamas toimuda saaks, peab U-235 sisaldus olema 2-3% kogu kütusest. Tuumarelvade U-235 sisaldus peab olema vähemalt 90%. Kõige levinum rikastamise meetod on uraanheksafluoriidi silindris tsentrifugeerimine suurel kiirusel. Selle meetodiga erldub kergema U-235 hulgast natuke tihedam U-238. Tihe U-238 tõmbub kambri põhja poole, kus see välja võetakse. U-235 seevastu aga püsib kambri keskel.

Protsessi korratakse mitu korda mitmes tsentrifuugis. Järele jäänud uraan - U-238, kust on enamus U-235 eraldatud - on tuntud kui ammendunud uraan. Ammendunud uraan on raske ja kergelt radioaktiivne ning seda kasutatakse soomustläbistavate mürskude ja teiste relvade (ka. tankisoomuste) valmistamisel. U-238 võib tervist kahjustada, kuid see puudutab inimesi, kes selle ainega pikemalt kokku puututavad.

Reaktori sees
Tuumareaktorites tuumade lõhustumisel tekkinud soojus kasutatakse vee soojendamiseks, mis käitab auruturbiinid. Tavalises tuumareaktoris kasutatakse rikastatud uraani "kuulikesi" (kujult meenutavad pigem silidreid), igaüks umbes mündi suurune ja tolli pikkune. Kuulikesed aetakse üksteise järel vardasse ning paigutatakse tugevalt isoleeritud ja hermetiseeritud kambrisse. Paljudes elektrijaamades sukeldadatakse "kimbud" vette, et neid jahedana hoida. Veel kasutatakse reaktorite jahutamiseks süsihappegaasi või ka vedelalmetalle.
Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Tuumareaktoreid kasutatakse ka allveelaevade ja mereväe aluste käitamiseks. Tuumajaamade juurde kuuluvateat korstendest tuleb ainult puhast veeauru.

Ümbertöötlemine
Selle protsessi käigus eraldatakse tuumajäätmete hulgast kasutamata jäänud kütus. Kasutatud varrastelt eemaldatakse metallkest ning selle sisu lahustatakse kuumas lämmastikhappes. Saadusteks on 96% uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi.

Jäätmed
Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise kütusega peab väga hoolikalt ümber käima - see tapab kõigest ühe minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik.

Kasutatud kütusest eraldatud ja taaskasutuseks kõlbmatu kõrgelt radioaktiivne uraan, plutoonium ja kuurium püsivad ohtlikena veel tuhandeid aastaid. Ka kõige tänapäevasemaid meetodeid kasutades jäävad need ained märkimisväärselt radioaktiivseteks veel vähemalt 300 aastaks. Selle aja jooksul peab jääke hoidma muust keskkonnast eraldatuna. Seetõttu on tuumajäätmete probleem pikaajalisemat sorti.

Suur tuumareaktor toodab aastas 3 kuupmeetrit (25-30 tonni) kasutatud kütust. 2003 aasta numbrite järgi on Ameerika Ühendriikidesse tuumareaktoritest kogunenud 49 000 tonni kasutatud tuumakütust. Erinevalt teistest riikidest, on Ameerika Ühendriikides kütuse taaskasutamine keelatud. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri standardi kohaselt ei ole pärast 10 000 aastat lagunemist tuumajaamdes kasutatud kütus enam ohtlik. Tuumajäätmete ohtutu hoiustamine on keeruline väljakutse. Kasutatud kütust hoitakse betoonkestade sees, mis on vette uputatud. Vesi jahutab jäätmeid ja betoon kaitseb seal töötavaid inimesi radiatsiooni eest. Kuid see lahendus on ainult ja ajutine ja sellel on ka piiratud maht. Teine lahendus on jäätmed kuiva maa alusesse kambrisse matta, selleks kasutatakse näiteks vanu kaevandusi. Kuid suurem osa jäätmetest on hoiustatud ajutistes hoonetes ning need vajavad pidevat hooldust, kuni leitakse pikemaajaline lahendus nende jäätmete hoiustamiseks.
Tuumatööstus toodab ka madalatasemelist radioaktiivset saastet - saastunud riided, käsitööriistad ja reaktori ehitamiseks kasutatud materjalid. Ameerika Ühendriikides on Tuumaregulatsiooni Komisjon (Nuclear Regulatory Commision - NRC) mitmeid kordi üritanud lubada madalatasemelisi jäätmeid käsitleda kui tavalisi jäätmeid - viies need prügimäele või taaskasutusse suunata. Madalatasemelisi jäätmeid peljatakse vaid nende ajaloo tõttu. NRC kohaselt eritub kohvist nii palju radioaktiivsust, et sellegi võiks madalatasemeliseks radioaktiivseks jäätmeks liigitada. Kusjuures tuumaelektri tootimisega toodetakse vähem radioaktiivseid jäätmeid, kui tavapäraste fossiilkütustega. Kivisüsi põletavad tehased toodavad suuretes kogustes radioaktiivset tuhka, tänu kivisüsis looduslikult leiduvatele ühenditele.
Jäätemete mahtu saab mitmeti vähendada. Üks võimalus on subkriitiline reaktor, (mis saab oma neutronid väliselt allikalt, seega ei toimu ahelreaktsiooni ega kriitiline mass ei ole vajalik), mis võiks märgatavalt vähendada tuumajäätmete hoiustamiseks kuluvat perioodi. Selline reaktor suudaks teha sama juba kogunenud jäätmetega - selle pärast öeldaksegi, et parim viis tuumajäätmete hoiustamiseks on ajutiselt ja maa peal. Tulevikus võib jäätmetest saada kütus. Tuumajäätmed moodustvad reaktoreid omavates riikidest kõikidest tööstuslikest toksilistest ainetest vähem kui 1%. Paljusid teisi ained tuleb samuti hoida keskkonnast eraldatuna, kuni nende toksilisus väheneb või kaob.

Keskonnamõjud - õhusaaste
Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendest tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on.
Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arevestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutataud CO2 hulgaga.
Arvestades emissioone kilovatt-tunni kohta, toovad mitmed elutsükli analüüsid tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate, nagu näiteks tuuleenergia, vahel paralleele. 2001 aastal koostatud Van Leeuweni ja Smith'i uuringu kohaselt võivad olenevalt uraani maagi kättesaadavusest tuumajaama elu jooksul atmosfääri paisatud CO2 emissioonid ulatuda 20-st kuni 120% kilovatt-tunni kohta, võrrelduna maagaasi kasutavate elektrijaamadega. Maailma Tuuma Assotsatsioon (World Nuclear Association) lükkas need väited hiljem ümber.

Keskonnamõjud - vesijahutus reaktorites
Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka liiga suur olla, vastasel juhul võivad jões elavad kalad surma saada. Selle jaoks on uuemate tuumajaamade juures olemas jahutustornid, kus vesi enne jõkke laskmist jahutatakse.
Väljalastava vee temperatuur seab elektri tootmisele piirid. Eriti soojadel päevadel, kui nõudlus elektri järele on samuti suur, on vastavalt ilmale ka vesi soojem. Soe vesi aga ei suuda piisavalt tõhusalt reaktorit jahutada, ning vett ei saa ka liiga soojaks kütta, sest siis kahjustaks see jõe (või mõne muu veekogu) elukeskkonda. Just selline asi juhtus 2003 aasta Euroopa kuumalaine ajal.

Kristjan Velbri
2006

Ühine ka samateemalise arutlusega Silmaringi foorumis.
Baltikumi tuumaprojekti kohta lugege siit --> http://www.epl.ee/?artikkel=360897

Allikad:
1. BBC
1.1 http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/05/nuclear_fuel/html/mining.stm
1.2 http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/05/nuclear_fuel/html/conversion.stm
1.3 http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/05/nuclear_fuel/html/enrichment.stm
1.4 http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/05/nuclear_fuel/html/reactor.stm
1.5 http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/05/nuclear_fuel/html/reprocessing.stm

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_power

Biokütused

2006-11-01T15:48:00.000+02:00

Biokütused

Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. (1)

"Lageraie kütus"
Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust.

Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks. Kuid see olukord võib olla väga petlik, eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Metsade langetamise on saavutanud juba 20% globaalsest CO2 emissioonist. (2) Lisaks sellele kannatab ka Maa biosfäär - hävinevad paljude liikide elukeskkonnad. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Brasiilia probleem ei ole nende probleem, see on ka meie probleem, eriti kui me otsustame hakata laiemalt tarbima biokütuseid, sest sellisel juhul hakkaks suur osa biokütustest meieni jõudma just Brasiiliast.

Põllumajandusepinna laienemine Indoneesias ähvardab atmosfääri paisata 50 miljardit tonni süsihappegaasi. Laiendustegevuse tagajärjel Amazonase vihmametsades võib kokkuvarisemiseni viia vihmasademete süsteemi, mis hoiab tervet regiooni niiskena. See võib viia Amazonase kuivamise ja lõpuks kõrbestumiseni, paisates atmosfääri veel 70 miljardit tonni CO2-te (3).
Kuna Amazonase vihmametsad toodavad suure osa sellest hapnikust mida me hingame, oleks loogiline samm hakata toetama Brasiilia valitsust rahaliselt, nagu trahvitakse neid, kes liiga palju saastavad. Idee, et me hakkame tulevikus vihmametsariikidele makse maksma, ei tundugi enam nii imelik.

Samuti kiputakse unustama, et biokütuse saamiseks on vaja biomassi töödelda, mis tähendab, et biokütused ei saa mitte mingil moel olla CO2 neutraalsed, sest töötlemise käigus kasutatakse fossiilkütuste abi.

Tarbimine
2005ndal aastal katsid biokütused ligi 15% maailma energia tarbimisest. Enamuse selles tarbisid ära arengumaad, kuid ka suured industriaalriigid nagu Soome ja Rootsi tarbisid energia saamiseks üle 15% biokütuseid. Kuid suurenev nõudlus suhkru ja palmiõli järele on hakanud nende hinda mõjutama. Suhru hind kahekordistus ja palmiõli hind tõusis ligi 15% ja seda kõigest eelmise aasta jooksul.

Tootmine Eestis
Olukord Eestis erineb suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju potensiaalset põllumajanduslikku pinda kasutuseta. Meil annaks biokütuseid toota ilma eriliste keskkonnakahjudeta, kuid lubades biokütuste tootmist ühele riigile ei saa seda ka teistele keelata. Selline olukord karjub rahvusvahelise koostöö järele. Minu nägemuse järgi tuleks lubada biokütuste tootmine ainult nendes piirkondades, kus see keskkonnale mõju ei avalda. Teiseks tuleks rahaliselt toetada neid riike ja piirkondi, kus asuvad vihmametsad, et neid mõtlematult maha ei raiutaks. Seni on toetust leidnud suhtumine, et võtad maha siis istuta uus, kusjuures hoolitsusele ei ole tähelepanu osutatud. Uue rajamine on alati raskem, kui vana säilitamine.

Kristjan Velbri
2006

1) http://en.wikipedia.org/wiki/Biofuel
2) http://www.msnbc.msn.com/id/6870856/
3) http://www.marklynas.org/wind/bloggin/305.html
Veel sellel teemal: http://www.biofuelwatch.org.uk/

Video

2006-10-23T17:39:00.000+03:00

Ma loodan, et minu eile postitaud video suutis kompenseerida selle, et ma eelmise nädala jooksul midagi uut kirja ei suutnud panna. See tuletas mulle meelde, et mul on isegi eelmisest parem video Peak Oil teema kohta. Siin see on.

Kristjan Velbri.

Oil, Smoke & Mirrors.

2006-10-22T20:18:00.000+03:00


"Oil, Smoke and Mirrors" is an independent 50 minute documentary on peak oil, 9/11 and the war on terror.

II osa - Nafta ja Peak Oil. vead parandatud

2006-10-15T19:40:00.001+03:00

Nafta ja fossiilkütused

"Kui võtta tänapäeva inimestelt ära fossiilkütused, siis meie tsivilisatsioon lõpetaks eksistentsi. Me kütame oma kodusid ja kontoreid fossiilkütustega, hoiame oma tehased käigus fossilkütustega. Meie autod ja muud transpordivahendid liiguvad fossilkütuste abil. Me valgustame oma linnu, suhtleme üle pikkade vahede ning kasvatame oma toitu fossilkütuste abiga. Ehitame oma maju materjalidest ning ravime oma haiguseid ravimitega, mis baseeruvad fossiilkütustel. Me hoiame oma asju plastkonteinerites ja kottides, toodame oma riided ja kodumasinad petrokemikaalidest."(1)

80% maailma energiavajadustest katavad fossiilsed kütused, kusjuures sellest on:
* 40% nafta
* 22% kivisüsi
* 23% maagaas

7% energiast saadakse hüdro- ja tuumaelektrijaamadest
1% energiast saadakse geotermilistest allikatest, päikesepaneelidest, tuulest, puidust ja prügist.(2)

Autode arv maailmas on ligi 520 miljonit 2001 aasta numbrite järgi (3) . Jaapani ja Ameerika autoturu kõrval on võimsalt esile kerkimas Hiina autoturg, kus tunamullu müüdi 5 miljonit uut autot, mis moodustas 50% Hiina autode koguarvust. (4) Prognooside kohaselt on Hiina teedel aastaks 2020 140 miljonit autot (5). Autode arv muu maailma teedelgi aina kasvab. Arvatakse, et aastaks 2010 on maailmas 1,2 miljardit autot. Maailma naftast kasutavad autod ära ühe kolmandiku.

Kahjuks ei leidnud ma spetsiifilisi andmeid terve maailma naftakasutuse kohta peale autode, niisiis pean piirduma Ameerika Ühendriikide poolt avalikustud andmetega. Nagu eelpoole mainitud, kasutavad autod ära ühe kolmandiku. USAs kasutab tööstus ära 23% naftast, kusjuures rohkem kui 25% sellest naftast kasutab ära keemiatööstus oma toorainena. Sellest toodavad nad kõike alates rohtudest ja hambaharjdest kuni televiisorite ja arvutiteni.(6) 6% naftast kasutatakse ära soojuse tootmiseks ja kõigest 4% nafta tarbimismahust Ameerika Ühendriikides kasutatakse elekrtienergia tootmiseks elektrijaamades. (7) Eelmisel aastal tarbiti terves maailmas kokku ligi 30 Gigabarrelit naftat, see teeb rohkem kui 80 miljonit barrelit naftat päevas.
Järgnev graafik illustreerib maailma naftakasutust ning selle prognoosi (8).

Peak Oil ehk naftatootmise tipppunkt

Peak oil, tuntud ka Hubbert's peak-ina, on Ameerika geofüüsik Marion King Hubberti 1956-ndal aastal loodud mudel, mille järgi maailma naftatootmine saavutab ühel päeval tipu. Sellest hetkest alates hakkab tootmine tagasipöördumatult langema. Seda mudelit saab rakendada ka üksikutele maardlatele. Tootmise tipuni on nafta maapõuest kättesaamine võrdlemisi lihtne ja odav, kuid peale tipu saavutamist muutub nafta kättesaamine raskemaks ja seeläbi ka kallimaks. Sellel teoorial ei ole mingit kindlat valemit, see baseerub (logaritmilisel) Hubberti kõveral, mis on ennast ajaloo jooksul väga hästi tõestanud. (9) 1971. aastal saavutati USAs naftatootmise tipp. Sellest ajast alates on Ameerika Ühendriikide tootlus vähenenud. Praeguseks on kolmest maailma suurimast naftamaardlast kaks saavutanud oma tipu ja nende tootlus väheneb iga päevaga (10). Ka Austraalia, Liibüa, Hiina, Suurbritannia, Nigeeria, Kanada, Saksamaa, Norra ja Prantsusmaa on juba tipu saavutanud (12).

Nafta ei saa selle tõttu mitte otsa, teda saab olema ebapiisavates kogustes. Väga hea näide selle kõrval on inimkeha, mis koosneb 70% ulatuses veest. 80 kilo kaaluv mees sisaldab endas 56 kilo vett, kuid tema tapmiseks piisab kõigest 4-6 liitri vee kaotamisest. Samamoodi piisab ka meie majanduse kokku varisemiseks kõigest 10-15% väiksematest naftatoodangutest. Tänapäeval, kui nõudlus suureneb kiiremini kui tootmine suudab sammu pidada, on hinnad kerkinud ennenägematutesse kõrgustesse. Nafta tipu puhul tõuseks need hinnad aga veel - nii kaua kuni tootmine ja nõudlus tasakaalus on. Tootmine on praegu tarbimisest vaid 2 miljonit barrelit päevas suurem, 84 miljonilise päevase tarbimise juures ei ole see aga eriti märkimisväärne, arvestades, et maailmas kasvab nafta tarbimine iga aasta keskmiselt 2%.

Küsimus ei ole isegi enam kas vaid pigem millal. Mitmes riigis üle maailma on tipp juba saavutatud. Saudi Araabia kohta puuduvad adekvaatsed hinnangud aga üleüldse, sest kuigi nad on müünud ära suure osa oma naftast, väidavad nad jätkuvalt iga aasta, et nende reservid on sama suured kui eelnevatel aastatel. Mõned teadlased, nagu näiteks Kenneth S. Deffeyes, väidavad, et naftatootmine on oma tipu juba saavutanud. Teised aga on kindlad, et see saavutatakse lähima 10 kuni 50 aasta jooksul.

1973. aasta naftakriis

1973nda aasta oktoobris otsustasid OAPEC, Süüria ja Egiptus peatada nafta eksportimise Yom Kippuri sõjas Iisraeli toetavatesse riikidesse. Sinna hulka kuulusid ka USA ja tema liitlased Lääne - Euroopas. Enne mainitud embargot oli USA harjunud odava ja küllaldase naftaga, kes oma 6 protsendilise populatsiooniga maailma arvestuses, tarbis koguni 33% maailmas toodetavast naftast. Embargo tagajärjed olid kiired ja ulatuslikud. Nafta hind maailmaturul tõusis 1974ndal aastal neljakordseks, mis tõi kaasa majanduslanguse nii Ameerikas kui ka Euroopas. Tehased, koolid ja muud asutused suleti, et vähendada naftakasutust. New Yorgi börsil noteeritud kompaniid kaotasid kuue nädala jooksul 97 miljardit dollarit oma väärtusest. Esimest korda peale II maailmasõda kannatasid Ameerika Ühendriigid kütusepuuduse käes. Ameerika naftaimport Araabiast kuivas kokku 1,2 miljoni barreli pealt päevas 19 000-de barrelini. Ameerikas tekkis selle tagajärjel suur tööpuudus. Embargo tõsteti 1974. aasta märtsikuus, kuid selle järelmõjud ulatusid kümnendi lõpuni. (11)

Kuigi see kriis kestis kõigest natukene alla aasta aja olid selle mõjud tunda ka viis ja rohkemgi aastaid hiljem. Kui sarnane asi juhtuks tänapäeval oleks tagajärjed kindlasti kaugeleulatavamad. Kuid see oli kõigest ajutine katkestus. Naftatootmise tipu korral on situatsioon aga märkimisväärselt hullem ning ka tagajärjed oleks permanentsed. Esimesena kukuks kokku meie põllumajandus ja seejärel terve majandussüsteem. Just põllumajandus ongi see, mis teeb võimalikuks kõik muud majandamised. Põllumajanduse alt vabanenud inimesed vajasid töökohti ja nii tekkisidki manufaktuurid ja muud tootmisega seotud ettevõtted. Mida rohkem hakati kasutama naftat - masinaid, väetisi ja pestitsiide - seda suuremaks muutus ka saagikus. Seeläbi on lihtne näha, miks põllumajandus nii habras on. Majanduse kokku kukkumine tooks endaga kaasa ka suuri protestilaineid üle kogu maailma. Samal ajal tekiks inimestel puudust toidust, hügieenitarvetest ja ravimitest. Suur osa populatsioonist sureks puudulike elutingimuste tõttu kas nälga või haigustesse. Sellised muutused ei leia muidugi aset üleöö, muutuste kiirus on riigiti kahtlemata erinev, sõltuvalt sellest, kui suured on mingi kindla riigi naftavarud.

Reservid

Nafta on maailmas väga ebaühtlaselt jaotunud maavara. Olemasolevad reservid on aga küsitavad, sest Saudi Araabia ja teised OPECi liikmed manipuleerivad naftareservide numbritega. Järgnev graafik illustreerib väga hästi seda, kuidas OPECi liikmed suurendasid oma paberitel seisvaid reserve, samal ajal kui OPECisse mittekuuluvad riigid panid paberile tegeliku olukorra.

Eraldi tähelepanu väärib veel see, et samal ajal kui teiste riikide reservid on tarbimise arvelt pidevalt kahanenud, mis on ka loogiline, siis näiteks Saudi Araabia reservide suurus on pidevalt samaks jäänud. Muidugi korrigeeritakse reservide suuruseid uute maardlate leidmise puhul, kuid Saudi Araavia numbrid on ilmselge liialdus. Ameerika Ühendriikde Geoloogilise Uuringu järgi on maailmas alles umbes 1000 gigabarrelit nafta, mis tarbitakse kõigi eelduste kohaselt ära järgmise 50 aasta jooksul.(13) Kuid need numbrid võivad olla eksitavad just OPECi liikmete ebarealistlike numbrite tõttu. Kõigele sellele vaatamata on kindel, et naftatootmine saavutab lähiajaloo jooksul oma tipu. Küsimus on vaid selles, millal see juhtub.

Kuidas sellist situatsiooni ära hoida ja millised on alternatiivid? Sellest kirjutan ma järgmine kord.

Kristjan Velbri.
2006

1. Jeremy Rifkin "The Hydrogen Economy" lk.64
2. sama. lk. 66
3. http://www.earth-policy.org/Alerts/Alert12.htm
4. http://www.economist.com/business/displaystory.cfm?story_id=4032842
5. http://www.chinadaily.com.cn/english/doc/2004-09/04/content_371641.htm
6. James J. MacKenzie "Oil as a finite resource: When is global production likely to peak?"
7. sama
8. Energy Information Administration, International Energy Outlook 2006
9. http://en.wikipedia.org/wiki/Hubbert_peak
10. Cantarell: http://www.eluniversal.com.mx/miami/vi_16934.html , Burgan: http://www.energybulletin.net/10878.html
11. http://en.wikipedia.org/wiki/1973_energy_crisis
12. http://abc.net.au/4corners/special_eds/20060710/default_full.htm
13. http://en.wikipedia.org/wiki/Oil_reserves)

Energia. sissejuhatus. EDIT. Lisasin viited allikatele.

2006-10-08T12:29:00.000+03:00

10. oktoober, 2006. Lisasin viited algallikatele.

Sissejuhatus

Nagu te kõik ilmselt juba teate, on meie tänapäeva ühiskond väga suures osas sõltuv fossilkütustest, mille üha kasvavad hinnad muudavad nad tulevikus majanduslikult ebaotstarbekaks. Nafta nagu ka kõigi muude toodete hinna määrab ära pakkumise ja nõudluse tasakaal. Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis hinnad tõusevad. Kui turul on aga rohkem kaupa kui ostjaid, siis hinnad langevad. Just suurenev nõudlus ja vähenevad varud ongi need põhjused, mis naftahinda üles kruvivad. Muidugi võib siin veel süüdisatada "spekuleerijaid", kes kauplevad naftaga ja viivad selle hinda üles ilma tegeliku vajaduseta. Kuid see oleks väga kitsarinnaline ja kommusnistlik lähenemine asjale. Suur osa inimestest tegelebki millegi müümise ja ostmisega. "Spekuleerija" vastu tunnevad paljud miskipärast sisemist ängistust ja viha, kuid samas tegelevad sarnase tegevusega ka kingakauplused ja toidupoed - nad lisavad oma preemia hinnale, mille lõpptarbija kinni peab maksma.

Kuni fossiilkütuste hinnad ei ole jõudnud piisavalt kõrgele, ei ole uute kütuste arendamine majanduslikult mõtekas. Kuid viimasel ajal on hakatud uurima paljusid alternatiivseid kütuseid. Nagu tehnoloogiatega ikka, on paljud neist alguses kallid, nagu näiteks hübriidautod ja vesinikmootorid. Kuid enne teeme tutvust sellega, kuidas me üldse fossiilkütustest sõltuvusse sattusime.

Ajalugu
Paaniline fossiilkütuste tarbimine sai alguse industriaalajastul, kui vabrikutesse ilmusid suured masinad, mis vajasid ka palju energiat. 1700ndatel hakkas Inglismaal kivisüsi eemale tõrjuma puitu, mille hind oli lageraie tõttu väga kõrgele kerkinud. Puitu kasutati laevade, majade, masinate, mööbli ja veel palju muu ehitamiseks. Seda kasutati ka kütteks ja suurenev populatsioon seda vajas üha rohkem, mis viis selle hinnad lakke. XIX sajandi keskpaigaks oli ka enamus Euroopast kivisöele üle läinud (1). Kuid kivisüsi oli väga räpane ja tingimused kaevandustes olid kohutavad. Kivisüsi kaalus palju ja selle transport oli samuti vaevaline, ilmselt tuli sellest ka selle eestikeelne nimi kivisüsi (raske). XIX sajandi lõpul oli London pidevalt suttu mattunud - kivisüsi kasutasid nii vabrikud, rongid kui ka eramud ja korterid.

Nagu ka kivisüsi, on nafta mööda ilma ebavõrdselt laiali jaotunud. Inglismaa edu industriaalajastul põhineb suuresti piisavatel kivisöe varudel. Ameerika Ühendriikides oli edu võtmeks nafta. Kuigi USA ei ole tänapäeval enam kellegi silmis naftagigant, selles staatuses on hoopis Araabia riigid, oli ta seda eelmise sajandi esimesed 70 aastat. Rahvaste arengus on alati tähtsat rolli mänginud ressursside kättesaadavus. Naftatooteid hakati esimesena kasutama Ameerika kodusõja ajal määrdeainena masinates, valgustitena lampides (petrooleum) ja tärpentiini aseainena sõjaväes. Sealt edasi leiti naftale laialdaselt kasutusalasid samal ajal kivisüsi välja tõrjudes. Need üksikud, kes taipasid milliseid võimalusi ja kasumeid kätkeb endas terve tootmistsükli omandamine, said väga rikkaks. Kui nafta avastamine, puurimine, rafineerimine (ehk ümbertöötlemine vajalikeks aineteks nagu bensiin, diisel, kerosiin jne), laiali vedamine ning jaemüük oli koondatud ühe katuse alla, oli firmal võim terve tootmistsükli ja seega ka hinna üle.

Henry Fordi leiutatud tootmisliin muutis autode tootmise palju kiiremaks ja odavamaks. Autotööstus hakkas kasvama tohutu kiirusega, bensiinijaamu avati peaaegu iga nädal (2). 1916nda aasta 3,4-st miljonist autost oli neljateistkümne aastaga saanud 23,1 miljonit (3). Auto andis vabadusetunde, mida inimestel enne ei olnud. Auto pakkus võimalust põgeneda linnast ja tunnetada kiirust, mis on inimestele alati meeldinud. Hakati tootma ka traktoreid, mis võimaldas tõsta põllumajanduslikku tootdangut - nüüd sai töö kiiremini tehtud ning farmer võis oma haritavat maad suurendada. Suurenev nõudlus kõiksugu kaupade järele tekitas ühe suurema nõudluse nafta ja sellel põhinevate toodete järele. Majanduslik toodang suurenes ja elu läks järjest paremaks. Sellele kõigele järgnes krahh, mis tõi inimesed taas mõistusele - elu oli läinud nii heaks, et tekkis kaupade üleküllus, mis viis majanduse kokkukukkumiseni 1920ndate lõpus. See ei olnud muidugi selle languse ainus põhjus. (4)

Tänapäeval kasutatakse nafta peaaegu igas eluvaldkonnas. Naftast toodetakse peale kütuste ka kõiksugu plaste ja plastmassi-taolisi materjale, kosmeetikat, pestitsiide, väetisi, kodukeemiat jpm. Võib öelda, et me oleme naftast sõltuvuses. Kui vaadata enda ümber toas ringi, siis leiate kindlasti mitu eset, mis põhineb naftal või on valmistatud seda energiaallikana kasutades. Tänu naftale on meie põllusaadused piisavalt rikkalikud, et ära toita seda hiiglaslikku inimmassi meie planeedil. Päris arvestatavad hulgad piinlevad küll nälja käes, kuid toitu on tegelikult piisavalt, see on lihtsalt vales kohas. Ameerikas rändab toit keskmiselt 1500 (sic!) miili enne, kui ta lõpptarbijani jõuab. Kanadas on see arv 5000 miili. Ega Euroopaski asjad paremaid ei ole.

Kõik meie igapäevased toimetused on mingil määral seotud naftaga, tahame me seda või mitte. Sellega lõpeb sissejuhatus, järgmisena ilmub artikkel fossilkütuste kohta tänapäeval ehk mis meid tulevikus ees ootab.

Kristjan Velbri.
2006.

1 - Jeremy Rifkin "Entropy" 1980 lk.89
2 - Robert O. Anderson "Fundamentals of the Petroleum Industry" 1984, lk.22
3 - Daniel Yergin "The Prize" 1991 lk.208
4 - http://en.wikipedia.org/wiki/Great_depression

Selle blogi sisu?

2006-10-07T21:15:00.000+03:00

Selle ajaveebi eesmärk on harida eestlasi energia ja eriti taastuvenergia valdkonnas. Siia hakkavad ilmuma artiklid ja arvamused tehnoloogia, keskkonna, ajaloo kui ka palju muu kohta - kõik mis puudutab energiat ja sellega kaasnevaid arenguid. Kui tõesti leidub keegi, kes sooviks selle ajaveebi kaasautor olla, siis palun andke endast märku.

Kristjan Velbri.
2006.